Tänavused riigi teaduspreemiate kandidaadid on selgunud

Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest on esitatud:

Mart Loog (kollektiivi juht), Mihkel Örd, Mardo Kõivomägi, Rainis Venta, Ervin Valk, Ilona Faustova – Uute CDK fosforüülimise mehhanismide avastamine – paradigma muutus rakutsükli regulatsiooni mõistmisel.
Arved Vain – Mehaanilise pinge transmissiooni nähtuse uurimisest skeletilihases ning skeletilihase biomehaaniliste parameetrite määramise meetodite ning seadmete arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamine.

Aastapreemiate määramiseks on esitatud kaheksas teadusvaldkonnas järgmised ettepanekud:

Täppisteadused
Ivo Heinmaa ja Raivo Stern – Kord ja korratus magneetikutes: tuumamagnetresonants-uuringud;
Jüri Lember – Paarikaupa Markovi mudelid;
Velle Toll – Inimtegevuse kliimamõju tugevuse täpsustamine loomulike eksperimentide abil;

Keemia ja molekulaarbioloogia
Riina Aav – Makrotsüklid käeliste supramolekulaarsete retseptoritena;
Priit Väljamäe – Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine;

Tehnikateadused
Juri Belikov – Matemaatilise juhtimisteooria meetodid taastuvenergia integreerimisel madala inertsusega elektrivõrkudes;
Ants Kallaste (kollektiivi juht), Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin, Hans Tiismus – Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad;

Arstiteadus
Mall Leinsalu (kollektiivi juht), Rainer Reile ja Aleksei Baburin – Ühiskondlike muutuste ja kriiside mõju tervisele ja tervise ebavõrdsusele;
Aare Märtson ja Katre Maasalu – Haruldaste ja enamlevinud ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus;
Pärt Peterson ja Kai Kisand – Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud;
Margus Viigimaa – Ateroskleroosi ja selle riskitegurite diagnostika ning ravi innovatsioonid;

Geo- ja bioteadused
Tsipe Aavik ja Aveliina Helm – Elurikkuse ja loodushüvede hoidmist ning taastamist tagavad maastikuskaalalised protsessid;
Kadri Põldmaa – Uurimus bakterite, seente, taimede ja putukate interaktsioonidest;
Tuul Sepp – Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis;
Siim Veski ja Anneli Poska – Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes;
Ülo Väli – Lindude bioindikatsiooni- ja liigikaitseuuringud;

Põllumajandusteadused
Evelin Loit ja Liina Talgre – Viljelusviisi ja vahekultuuride mõju mullale, saagile ja kvaliteedile;
Ebe Merilo ja Hannes Kollist – Taimede kohanemine muutuvas kliimas;
Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses;

Sotsiaalteadused
Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm – Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine;
Katrin Tiidenberg – Sotsiaalmeedia ja digikultuur;
Uku Vainik – Ülekaalu psühholoogia süstematiseerimine ja teooriate testimine;

Humanitaarteadused
Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze – Udmurdi kultuuri uuringud;
Amar Annus – Loomingulisuse vormid muistses Lähis-Idas;
Karsten Brüggemann – Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulek etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu;
Eerik Jõks – Eesti keelemuusika indogermaani (saksa, ladina) ning eesti prosoodilises pingeväljas – probleemid ja lahendused kirikulaulu näitel;
Kersti Lust – Eesti pere ja küla aegade tuules: 19. sajandi mikroandmete analüüs.

Preemiate väljaandmise otsustab valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja juba 32. korda.