Täna tähistatakse rahvusvahelist ortodontide päeva

Mõned aastad tagasi oli peamiseks küsimuseks see, kuidas teha breketid võimalikult nähtamatuks – patsiendid olid valmis paigaldama kuni kaks korda kallimaid raviaparaate, peaasi, et need silma ei torkaks. Praegu on trend muutunud ja lapsed ning noorukid soovivad oma breketeid näidata ja nendega särada.

Eesti Ortodontide Seltsi juhatuse liige dr Liis-Eleen Kalmer rääkis, et breketid on muutumas lausa garderoobi osaks.

"Näiteks jõulude puhul küsitakse sageli erksaid punaseid ja rohelisi breketikumme, Halloween’il on breketid kaunistatud kordamööda oranžide ja mustade kummidega. See on osa kostüümist," ütles ta. Arsti sõnul peegeldab see muu hulgas laste ja noorte kasvavat teadlikkust. "Ortodontiaravi raames on väga oluline just arsti ja patsiendi koostöö ning kui varem juhtus sageli seda, et breketravi nõudis palju veenmist ja seda lükati viimase hetkeni edasi, siis tänapäeval on lapsed ja noored lausa kurvad, et breketeid piisavalt kiiresti ei saa."

Eestis on viimase paari aasta jooksul kasvanud välismaiste patsientide arv. Hetkel ulatub osakaal mõnes kliinikus 20 protsendini. Eesti Ortodontide Seltsi president dr Katri Herman rääkis, et paljud välismaalastest töötajad ja e-residendid, kes on kohalike ettevõtetega seotud, eelistavad saada keerulist ja aeganõudvat ravi Eestis.

"Peamiselt tõmbekeskuseid puudutav trend on aina tugevamaks muutunud alates COVID-i ajast. Ühelt poolt mainitakse, et võrreldes Euroopa keskmisega on Eestis oluliselt odavamad ravihinnad, teisalt tuuakse välja ravi kõrget kvaliteeti ja võimalust suhelda kliinikutes inglise, soome ja vene keeles," ütles dr Herman. Tema sõnul on välismaiste patsientide arv kõrge Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Kuna Eestis hüvitab Tervisekassa ortodontilist ravi vaid teatud diagnoosidega kuni 19-aastastele lastele, siis valitses kabinettides aastaid suur lapspatsientide ülekaal. Viimaste aastate jooksul on tekkinud aga tasakaal – oma tervisesse ja ilusasse naeratusse panustavad ka täiskasvanud patsiendid.

"Tänu sotsiaalmeediale on ortodontia valdkond kindlasti tööd juurde saanud, sest ilus naeratus on muutunud väga oluliseks. Meie valdkonnas nimetatakse hammastega naeratust lausa eraldi teminiga "social six" – naeratades on näha ülemisest ja alumisest reast 6 esihammast, mille joondamiseks täiskasvanud patsiendid kõige sagedamini ortodontide poole pöörduvad," kirjeldab olukorda Katri Herman.

Ta märgib, et kuigi majanduslangusega on mõnede arstide sõnul patsientide arv hakanud veidi langema, siis tugevat muutust sellest veel järeldada ei saa.

"Joondatud hambad on saanud kindlasti sotsiaalse edukuse märgiks ning kuna ortodontiline ravi on ka võrdlemisi kulukas, peetakse seda ka finantsheaolu tunnuseks. Kuigi arstidena me räägime eelkõige normaalsest hambumusest, siis patsientide jaoks on olulised ka teised raviga seotud boonused. Meie noorusele, heaolule ja edukusele orienteeritud ühiskonnas ei saa neist mööda vaadata," võtab Herman olukorra kokku.