Tallinna Haigla taastekavasse jätmine ohustanuks ka teisi projekte

Peaminister Kaja Kallas vastas eile riigikogu liikmete arupärimistele Tallinna haigla ja meditsiinikopterite projektide väljajätmise kohta Eesti taaste- ja vastupidavuskavast.

Kallas märkis, et Euroopa Komisjon tegi 27. mail 2020 ettepaneku luua taasterahastu, mille eesmärk on toetada COVID-i kriisis kannatada saanud majandusi läbi investeeringute ja reformide. Taasterahastu toetusmaht Eestile pidi algsete arvutuste kohaselt olema 1,1 miljardit eurot, kuid tänu Eesti majanduse prognoositust kiiremale majanduskasvule väheneb meie toetusmaht 863,3 miljoni euroni.

"Seetõttu tuli kava korrigeerida ja viia selle maht vastavusse lõpliku toetusmahuga. Kuna kava ei ole võimalik enam esialgsel kujul ellu viia, siis on liikmesriigil vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu regulatsioonile võimalik esitada Euroopa Komisjonile ettepanek kava muutmiseks," ütles Kallas.

Kallas selgitas lähemalt, miks valitsus loobus Tallinna Haigla projektist.

"Need olid Riigikontrolli välja toodud projekti puudutavad tõsised puudused," märkis ta. Näiteks oli puudulik arusaam maksumusest. Puudus selgus rahastamises, millise osa kogumaksumusest rahastab riik ja millise osa rahastab Tallinna linn. Hindamata oli ka see, kas Tallinna Haigla tegevusmahtude kavandamisel on arvestatud ka teiste haiglate funktsionaalsete arengukavadega ning on välditud põhjendamatut dubleerimist ja üleinvesteerimist.

"Sellest lähtuvalt otsustasime Tallinna Haigla sellest taasterahastust välja võtta ja teha ettepanekud teiste projektide jaoks. Kõige olulisem asi tegelikult seal, mida ka riigikontrolör toob välja, on see: seda taasterahastu raha saab kasutada ainult projektideks, mis saavad valmis 2026. aastaks. Niipea kui üks projekt nendest projektidest ei saa valmis 2026. aastaks, kõik teised projektid kaotavad ka raha. Ja see on väga suur raha, mille eest me saame tegelikult regionaalselt teha investeeringuid ja aidata Eesti elu edendamisele kaasa," märkis Kallas.