Sven Kruup
Foto: Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Tallinna Haigla Arenduse juht: meie tegutsemine eraldi kehana on vajalik

Kuigi linnavalitsusest on tulnud viimastel päevadel kriitikat Tallinna Haigla projekti juhtiva sihtasutuse (SA) suunas, leiab SA juht Sven Kruup, et nende tegutsemine eraldi juriidilise kehana on projekti keerukust arvestades oluline. Samuti leidis Kruup, et koostöö Eesti Arhitektide Liiduga on olnud piisav.

Avaldatud Viimati uuendatud

"SA Tallinna Haigla Arendus on eelmise linnavalitsuse pärand, see on linnapea Mihhail Kõlvarti isikuprojekt," ütles Karl Sander Kase ERR-ile.

Kase lisas, et lisaeelarve kontekstis poole aasta pealt eraldi sihtasutuse olemasolu lõpetada polnud mõistlik.

"Aga nüüd sügisel vaatame üle Tallinna erinevad sihtasutused, äriühingud, ka allasutused ja nende ümberstruktureerimise ja konsolideerimise. Meil on selleks eraldi töörühmad," sõnas Kase.

"Sama puudutab ka nüüd Tallinna haiglaid, mille liitmist analüüsitakse ja kaalutakse. Me vaatame kõik need asutused ühe tervikuna üle. Me ei ole jupikaupa liikunud," rääkis Kase.

SA Tallinna Haigla Arendus juht Sven Kruupi sõnul polnud Tallinna Haigla jaoks eraldi juriidilise keha loomine mitte Kõlvarti, vaid Euroopa Komisjoni soov.

"Algas ikkagi see projekt Euroopa Komisjoni rahastuse ootuses. See oli nende ja pankade soovitus, et kõik kulud, tulud ja projektiga seotud mured oleks selgelt arusaadavad, läbipaistvad ja jälgitavad. Kinnitan, et kaheaastase töö praktika näitab, et see tõepoolest on vajalik, sest projekteerija on alati targem kui tellija ja kui tellijal vastav pädevus puudub, siis projekteerija lihtsalt tüssab tellijat," sõnas Kruup.

Kruup märkis, et nende asutuse töö on väga spetsiifiline.

"Koondame endas haigla projekteerimisalast tellijaile vajalikku tarkust, aga kui tellija hindab, et sellist tarkust ta ei vaja ja ta ei soovi projektiga sisuliselt tegeleda ja selle kvaliteeti monitoorida ja juhtida, siis loomulikult see on poliitiline otsus. Aga olles analoogilise mahuga europrojektidega ja suurte projektidega tegelenud 2001. aastast, siis julgen küll väita, et see oleks väga suur strateegiline viga," rääkis Kruup.

Sihtasutuse palgafond on miljon eurot

Eelmise aasta majandusaasta aruande järgi olid 16 töötajaga (13 töötajat, kolm juhatuse liiget) Tallinna Haigla Arenduse SA tööjõukulud ligi miljon eurot. 2022. aastal olid need poole väiksemad.

Kruubi sõnul oli eelmisel aastal projekti järelevalve ja haldamisega tohutult tööd ja kõrged tööjõukulud on põhjustatud töötajate kõrgest kvalifikatsioonist.

"Tegemist on kõrge klassiga haiglainseneridega ja midagi pole öelda, ekspertide palgatase nii haiglates kui projektorganisatsioonides, nii ka meil, ongi selline," selgitas Kruup.

Kruubi sõnul tähendab kõrge klass seda, et tööle on värvatud kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda kvalifikatsioonikategooriaga ning kümnete aastate pikkuse haigla inseneride töökogemusega inimesed.

Kruup: Pere kriitika oli ebatäpne

Esmaspäeval ütles Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere, et Tallinna Haigla projekteerimishange tuleks peatada, sest Kruup ja ülejäänud SA töötajad ei teinud hanke koostamisel Eesti Arhitektide Liiduga koostööd, nagu nõudis koalitsioonileping. Teisipäeval peale linnapea Jevgeni Ossinovskiga kohtumist mahendas Pere oma seisukohti ja ütles, et hanget vetostada ta ei kavatse ja töö hankega läheb edasi.

Pere kriitikat Kruup aga omaks ei võta.

"Abilinnapea härra Pere ei ole detailidega kursis ega projektiga seotud. See kriitika enamikel juhtudel on ebatäpne, sügavalt ebatäpne. Ta ei ole tervise valdkonna inimene ja tõesti - tema kriitika on 100 protsenti ebatäpne," sõnas Kruup.

Kruup on kindel, et Tallinna Haigla ehitatakse valmis.

"Ehitatakse ikka. See, mida avalikkus praegu monitoorib, on eri osapoolte läbirääkimise taktika. See on tavapärane selliste suurte projektide puhul," ütles Kruup.

Powered by Labrador CMS