Tallinna EMO-d ilmselt järgmisel aastal laienevad

Terviseamet on Tallinna EMO-de probleemi lahendamiseks algatamas järelevalvemenetlust, kirjutas ERR. "Menetlus pole veel käima pole lükatud, aga oleme otsustanud, et algatame selle haiglate vaates, miks on järjekorrad nii pikad," ütles terviseameti tervishoiu kriisideks valmisoleku osakonna juht Ragnar Vaiknemets Vikerraadiole.

Tema sõnul pole aga kiirabibrigaadide pikkade ooteaegade küsimus Tallinna EMO-des pole midagi uut. "See probleem on kerkinud üles küll 2022. aasta jooksul, kuid see on olnud mure ka eelnevatel aastatel. Tavaliselt tekib see probleem esmaspäeval, kui patsiendid pole saanud nädalavahetusel perearstile minna ja tervisemured süvenevad, siis esmaspäeva hommikul minnakse EMO-sse või kutsutakse koguni kiirabi," rääkis Vaiknemets.

Menetluse sundis algatama suutmatus seni probleemipundart lahendada. "Oleme eelmisel aastal neljal korral kutsunud laua taha kiirabi, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad, kuid kahjuks me ei olegi jõudnud kiirete lahendusteni ja kiirabi järjekorrad on ikkagi kolme poole nelja poole tunni pikkused, mis on vastuvõetamatu. Järelevalvemenetluse eesmärk ongi välja selgitada, mis on need päris murekohad ja mida saab haigla teha ja mida saab teha riik," sõnas Vaiknemets.

Viimastel kuudel on nädalas on kaks korda juhtunud, kus erakorralises meditsiinis on mingid piirkonnad katmata või on kaetud teiste piirkondade arvelt.

Kiiremateks lahenduseks on Vaiknemetsa sõnul näiteks see, et haiglad saavad tõsta ajutiselt võimekust paigutades tervishoiutöötajaid teistest osakondadest EMO-sse. "Kui juba näed, et EMO lüüsis on nii palju kiirabiautosid, et ei suuda ära teenindada, siis on mõistlik võtta juurde teiste osakondade töötajaid, et patsientide ülevaatamist kiirendada. Teine võimalus oleks haiglatel EMO voodikohtade täitumisel viia patsiendid jälgimiseks teise mitteprofiilsesse osakonda, peale seda, kui esimene on ravi antud," sõnas Vaiknemets.

Tervisekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas märkis, et EMO-sse tuleb kohti juurde teha vajadusepõhiselt ja vajadus ei sõltu ainul sellest, kui palju inimesi mingil ajahetkel ukse taga on, vaid see sõltub pidevast läbilaskevõimest ja on tihedas seoses ka arstliku ressursi olemasoluga.

"Riigikontrolli auditi kohaselt circa pooled patsiendid tegelikult ei pea EMO-s käima. See on esimene asi, millele üldse tähelepanu juhtida, et inimesed ise hoolega mõtleksid, kas neil on EMO-sse vaja minna," sõnas Tähnas.

Loe rohkem ERR-ist.