Täiskasvanute ortodontiline ravi ja ravitulemuse stabiilsus

Autor: Mari Lootsmann, ortodont, Smile iD; juhatuse liige, Eesti Ortodontide Selts. Artikkel ilmus augusti Lege Artises. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Lege Artist ja teisi meditsiiniajakirju saab tellida siit.

Ortodontia on hambaravi valdkond, mis keskendub hammaste ja lõualuude kasvamise ja arenemise kõrvalekalletest tulenevate probleemide ennetamisele, diagnoosimisele ja ravile. Ortodontilise ravi eesmärk on parandada hambumust ja hammaste esteetikat ning seeläbi muuta elukvaliteet paremaks (1).

Valehambumus võib põhjustada mitmeid probleeme.

1. Psühhosotsiaalsed probleemid. Näo ja hammaste välimus võib mõjutada inimese enesehinnangut ja elukvaliteeti (2, 3).
2. Suurem vastuvõtlikkus hammaste vigastustele, parodondi haigustele ja hammaste lagunemisele. Ebaühtlaselt jaotatud mälumisjõud võib põhjustada hammastel ulatuslikku kulumist, samas ilma hambumust korrigeerimata ei pruugi olla võimalik kulunud hambakude taastada. Puseriti hambad võivad raskendada hammaste puhastamist. Ebapiisav hügieen võib omakorda suurendada igemehaiguste ja hambakaariese tekke riski (4, 5).
3. Suu funktsiooniprobleemid. Näiteks lõualuu liikumisraskused, alalõualiigese probleemid ehk temporomandibulaarne düsfunktsioon (TMD), mälumis-, neelamis- või kõneraskused. Hambumusprobleem üldjuhul ei muuda funktsiooni võimatuks, kuid raskendab seda, nii et anatoomilise deformatsiooni kompenseerimiseks on vaja lisapingutust. TMD ja tagumise risthambumuse vahel on leitud osaline põhjuslik seos. Ortodontilise ravi eesmärk on luua liigesele harmooniline hambumus, kuid ortodontilist ravi ei saa lugeda TMD peamiseks ravi­meetodiks (5).

Täiskasvanute ortodontilise ravi eripärad

Täiskasvanute ortodontiline ravi nõuab erilist tähelepanu ja lähenemist, võttes arvesse patsiendi unikaalseid vajadusi ja probleeme. Ravi edukus sõltub interdistsiplinaarsest koostööst, põhjalikust planeerimisest ja patsiendi aktiivsest kaasamisest raviprotsessi.

Täiskasvanute ortodontilise ravi eripärad on järgmised.

1. Interdistsiplinaarne lähenemine. Täiskasvanutel on sageli vaja kombineerida ortodontiline ravi teiste hambaravi valdkondadega, näiteks parodontoloogia, proteetika, juureravi ja suuõõnekirurgiaga. See nõuab koostööd erinevate spetsialistide vahel, seda alates ravi planeerimisest kuni selle teostamiseni.
2. Parodondiprobleemid. Täiskasvanutel on suurem tõenäosus parodondihaiguste esinemiseks, mis vajavad enne ortodontilise ravi alustamist ravi. Parodondihaiguse kontrollimine ja parodondi tervise säilitamine on ülioluline kogu ortodontilise ravi vältel (6).
3. Lõualuude kasvu puudumine. Täiskasvanutel puudub oluline edasine lõualuude kasv, mis tähendab, et lõualuude kasvu stimuleeriv ravi ei ole võimalik (5). Ravi tuleb läbi viia ainult hammaste nihutamise, proteetika ja/või ortognaatse kirurgia abil. Ortognaatne kirurgia hõlmab lõualuude asendi ja suuruse korrigeerimist operatsiooni käigus (7).

Ortodontilise ravi vajaduse hindamine täiskasvanueas

Täiskasvanud patsiendid võivad otsida ravi nii esteetilistel, funktsionaalsetel, tervist säilitavatel kui ka edasist proteetikat võimaldavatel põhjustel. Raviplaani koostades peab arvestama kõiki aspekte, et pakkuda optimaalset ravi. Planeerimisel tuleb arvestada ka võimalike olemasolevate krooniliste haigustega, mis võivad mõjutada ravi kestust ja keerukust.

Tihti on esmane hambumusprobleemi märkaja ja ortodondile suunaja hambaarst. Enne ortodontilise ravi alustamist peab suu olema saneeritud: hambakaaries peab olema ravitud ja ei tohi olla juurealuste ning parodonti põletikku. Oluline on ära märkida, et ortodontilist ravi (kaasa arvatud kaperavi) tohib Eestis läbi viia ainult ortodont.

Ortodontia võib olla hädavajalik, kui valehambumusest tingituna on toimunud ulatuslik kulumine ja hambaarstil puudub ruum hävinud hambakoe taastamiseks. Samuti on see vajalik olukorras, kus varasemalt eemaldatud hambaid soovitakse asendada, kuid kõrval- ning vastashambad on ruumi sisse vajunud.

Ortodontilise ravi vajaduse hindamisel võetakse arvesse

1. hammaste ja lõualuude funktsionaalseid probleeme;
2. esteetilisi probleeme ja nende mõju patsiendi elukvaliteedile;
3. suutervise seisundit, sealhulgas parodondi tervist ja hammaste seisundit;
4. patsiendi motivatsiooni ja ootusi ravi osas.

Ravivõimalused

Täiskasvanute ortodontilises ravis eristatakse kahte peamist tüüpi ravi: terviklik ja osaline ortodontiline ravi (5). Need kaks lähenemist erinevad oma eesmärkide, ulatuse ja teostusmeetodite poolest.

Terviklik ortodontiline ravi on suunatud kõigi hammaste ja lõualuude asendi parandamisele, et saavutada optimaalne funktsioon ja esteetika. Sageli nõuab terviklik ravi keerukaid meetodeid ja võib hõlmata mitmesuguseid ortodontilisi ravivahendeid, nagu minikruvid, ja mõnikord ka ortognaatset kirurgiat. Terviklik ravi kestab tavaliselt kauem, sageli 1,5 kuni 3 aastat või isegi rohkem, sõltuvalt probleemi olemusest.

Osaline ortodontiline ravi keskendub konkreetsete hammaste või väiksemate hambumusprobleemide lahendamisele. Eesmärgiks on parandada funktsionaalseid või esteetilisi probleeme ilma kogu hammaskonda mõjutamata. Ravi keskendub konkreetsele probleemile, nagu üksikute hammaste asendi muutmine või ruumi loomine proteeside jaoks. Osaline ravi kestab tavaliselt lühemat aega, sageli 6 kuni 12 kuud. Sageli kasutatakse lihtsamaid seadmeid, nagu osalised breketid, läbipaistvad kaped või ajutised ankrusüsteemid konkreetsete hammaste liigutamiseks.

Vahendid hambumuse parandamiseks

Patsiendile sobiliku ravimeetodi ja vahendi valib välja ortodont raviplaani koostades. Hambumuse parandamiseks kasutatakse mitmesuguseid ortodontilisi vahendeid ja tehnikaid, sõltuvalt probleemi raskusastmest ja patsiendi vajadustest.

Järgnevalt on toodud mõned peamised vahendid ja meetodid, mida kasutatakse hambumuse korrigeerimiseks.

1. Breketid. Üks levinuim vahend hambumuse parandamiseks. Breketid koosnevad hammastele kinnitatavatest metallist või keraamilistest breketitest ja traadist, mis ühendab breketid ja tekitab survet hammaste liigutamiseks soovitud asendisse.
2. Läbipaistvad kaped. Eemaldatavad plastkaped, mis valmistatakse spetsiaalselt patsiendi hammaste järgi. Ravikaped on muutunud täiskasvanute seas üha populaarsemaks, kuna need on esteetilisemad ja mugavamad kui breketid. Kaped on eemaldatavad, mis võimaldab patsientidel süüa ja hambaid puhastada ilma ebamugavusteta.
3. Keelepoolne breketisüsteem. Koosneb hammaste sisepinnale kinnitatud breketitest.
4. Ortognaatne kirurgia. Tõsiste skeletianomaaliate korral, mida ei saa lahendada ainult hammaste nihutamisega.
5. Lisaaparaadid. Vajadusel kasutatakse keerulisemate liigutuste läbiviimiseks lisaaparaate, näiteks ajutised minikruvid (ingl temporary anchorage devices, TAD), palatinaalne laiendaja, Carrier Motion jms.

Ortodontilise ravi kestus sõltub probleemide tõsidusest, valitud ravimeetodist ja patsiendi koostöövõimest. Keskmiselt kestab ravi 1–2 aastat, kuid keerulisemate juhtumite korral võib see võtta kauem aega. Ravi õigeaegse lõpetamise tagamiseks on tähtis regulaarne ortodondi külastamine ja ravijuhiste järgimine.

Mis saab siis, kui soovitud hambumus on saavutatud?

Kui soovitud hambumus on saavutatud, on oluline tagada hammaste püsimine uues asendis. Selleks kasutatakse erinevaid retensiooniaparaate.

1. Fikseeritud retensioonitraat, mis liimitakse püsivalt hammaste siseküljele.

Eelised: püsiv, ei vaja eemaldamist ega kandmise meeles pidamist, väga efektiivne hammaste asendi hoidmisel.

Puudused: raske puhastada, võib koguda hambakattu ja hambakivi. Võib katki minna ja vajab siis parandamist.

Kõrvaltoimed: kui suuhügieen ei ole piisav, võib tekkida igemepõletik.

2. Eemaldatav kapeaparaat, mida kantakse öösiti või vastavalt ortodondi juhistele. Läbipaistev plastist kape, mis katab hambad ja on peaaegu nähtamatu.

Eelised: esteetiline, lihtne kasutada, mugav, eemaldatav suuhügieeni ja söögi ajal.

Puudused: võib kergesti kaduma minna või kahjustuda.

Kõrvaltoimed: kui ei kanna piisavalt sageli, võivad hambad tagasi liikuda. Vajab väljavahetamist pärast suuremate täidiste, kroonide või implantaatide asetamist.

Ortodontilise ravi järgne hambumuse jälgimine

Regulaarsed visiidid ortodondi juurde pärast ortodontilist ravi on olulised, et säilitada ravi tulemus, tagada hammaste ja igemete tervis ning ennetada ja ravida võimalikke probleeme. Ortodont annab individuaalseid soovitusi, kui tihti peaks järelkontrollis käima ning kui kaua on vajalik säilitav ravi, et tagada parim võimalik tulemus.

Säilitus- ehk retensiooniperiood kestab tavaliselt mitu aastat, kuid võib olla ka eluaegne, et vältida hammaste tagasinihet. Tavaliselt toimub ortodondi jälgimine kahe aasta jooksul pärast ravi lõppemist ja edaspidi jälgib hambumuse püsimist hambaarst.

Kokkuvõtteks

Ortodontilise ravi eesmärgiks ei ole ainult esteetiliselt meeldivam naeratus, vaid ka lihtsam suuhügieen, tervise säilitamine, edasise hambaravi võimaldamine ja üldine elukvaliteet. Kokkuvõttes pakub täiskasvanute ortodontiline ravi mitmeid võimalusi, kuid nõuab hoolikat planeerimist ja järelhooldust, et saavutatud tulemusi säilitada. Pärast aktiivse ravi lõppu on vajalik kasutada retensiooniaparaate, et hoida hambad uues asendis ja vältida nende tagasi liikumist.

Kasutatud kirjandus

1. Gavric A, Mirceta D, Jakobovic M, et al. Craniodentofacial characteristics, dental esthetics-related quality of life, and self-esteem. Am J Orthod Dentofacial Orthop 2015 Jun; 147 (6): 711–718. doi: 10.1016/j.ajodo.2015.0027. PMID: 26038075.
2. Shaw WC, Rees G, Dawe M, et al. The influence of dentofacial appearance on the social attractiveness of young adults. Am J Orthod 1985; 87: 21–26.
3. Perrini S, Rossini G, Castroflorio T, et al. Laypeople's perceptions of frontal smile esthetics: a systematic review. Am J Orthod Dentofacial Orthop 2016; 150: 740–750.
4. Thiruvenkatachari B, Harrison J, Worthington H, et al. Early orthodontic treatment for Class II malocclusion reduces the chance of incisal trauma: results of a Cochrane systematic review. Am J Orthod Dentofacial Orthop 2015; 148: 47–59.
5. Proffit WR, Fields HW, Larson B, et al. Contemporary Orthodontics - E-Book (6th ed.). Elsevier – OHCE; 2016.https://bookshelf.health.elsevier.com/books/9780323624527
6. Martin C, Celis B, Ambrosio N, et al. Effect of orthodontic therapy in periodontitis and non-periodontitis patients: a systematic review with meta-analysis. J Clin Periodontol 2022 Jun; 49 (24): 72–101.
7. Eesti Ortodontide Selts. Ortognaatne kirurgia. https://www.ortodontideselts.ee/sites/default/files/Ortognaatne%20kirurg...