TAI: Eesti elanike tervisenäitajad peegeldavad suurt ebavõrdsust Tervena elada jäänud aastate kasv on peatunud
Tervisenäitajates on suured erisused meeste ja naiste vahel, piirkonniti ja eri haridustasemega inimeste vahel, nenditakse Tervise Arengu Instituudi eile avaldatud aastaraamatus.
Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas eile toimunud rahvatervishoiu konverentsil, mille avas vabariigi president Alar Karis, kogumiku "Rahvastiku tervise aastaraamat 2023".
Raamat annab ülevaate viimase 20 aasta õnnestumistest tervises ning tõstab oluliste väljakutsetena esile rahvastiku vananemisest ning eluviisist tingitud suureneva surve tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile ning tervise ebavõrdse jagunemise. KuigiEesti inimese oodatav eluiga on 20 aastaga pikenenud, on tervena elada jäänud aastate kasv peatunud. TAI toob ka välja, et piiratud vahendite tingimustes tagab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tugev ja süsteemne valdkonnaülene ennetus.
„Lahendusi ja ka raha otsides on üha selgem, et Eesti tervisepoliitikas tuleb võtta suund ennetusele ning seda laiemalt kui vaid meditsiinis. Eesti vajab hädasti tervisepööret - ennetustöö on kõige tõhusam ja odavam viis, kuidas süsteemse tegevusega rahvastiku tervises püsivaid muutusi tuua. Surve tervishoiusüsteemile suureneb ja seda saab ja tuleb leevendada tervisemurede ennetamisega," märkis TAI direktor Annika Veimer ning lisas: „Terviseprobleemide tekkepõhjusi saab ennetada ja tervist hoidvat eluviisi toetada, kui pingutada üksikisiku, organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil. Peame väikse ja targa riigina neid võimalusi märkama ning maksimaalselt ära kasutama.“.
Tervisenäitajates on suured erisused meeste ja naiste vahel, piirkonniti ja eri haridustasemega inimeste vahel." Võrreldes 20 aasta taguse ajaga saab positiivsena välja tuua märkimisväärse õnnetuste ja vigastuste ning tuberkuloosi ja HIV-i haigestumise vähenemise, mis on tarkade tervisepoliitiliste otsuste ning järjepideva ennetustöö tulemus," kommenteeris Veimer.
Positiivsete arengute kõrval toob aastaraamat välja ka süvenevaid rahvastiku tervise probleeme. "Lisaks sagenevatele vaimse tervise probleemidele näeme negatiivseid suundumusi nii noorte kui ka täiskasvanute tervisekäitumises, mis mõjutavad üha enam inimeste elukvaliteeti ning kasvatavad kulusid tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile. Näiteks on viimase 15 aasta jooksul illegaalsete uimastite tarvitamine on märgatavalt kasvanud, aga jätkuvalt mõjutab meie elanike tervist ka suitsetamine ning üha süvenev ülekaalulisus,“ loetles Veimer.
Rahvastiku tervise aastaraamatusse koondatud andmed aitavad näha arenguid, aga ka valukohti rahvastiku tervises ning TAI toob välja eeldused ja soovitused, mida olukorra parandamiseks teha tuleks. „See üle sajale leheküljele kokku koondatud andmestik ja analüüs peaks mõtteainet pakkuma kõigile, kes oma tegevusega elanikkonna tervist ja tervist hoidvat keskkonda mõjutavad – seda nii positiivselt kui ka negatiivselt, oma tegevuste või tegemata jätmisega," kommenteeris TAI direktor.
Aastaraamatus antakse ülevaate Eesti elanike tervisest, tervisekäitumisest, viimase kahekümne aasta muutustest tervises ja sellest, kuidas keskkond on muutunud. Sellega saab täismahus tutvuda TAI kodulehel: https://tai.ee/et/valjaanded/rahvastiku-tervise-aastaraamat-2023