Tableti poolitamine – kas ikka võib?

Haiglaapteegi juhataja, proviisor Ülle Helena Meren rääkis ITK Sügiskonverentsil, millistel puhkudel tohib tabletti poolitada ja millal kindlasti mitte. Meren ütles, et on väga erinevatel loengutel ja kohtumistel küsinud arstidelt, õdedelt, lastelt, pensionäridelt millisel juhul võib tabletti poolitada.

„Olenemata sellest, milline on auditooriumi meditsiiniliste teadmiste taust, tuleb üldjuhul vastuseks, et tabletti võib poolitada, kui on poolitusjoon – see on vale vastus,“ rääkis Meren. „Kui tabletil on poolitusjoon, siis me võime eeldada, et midagi võib selle tabletiga teha, aga mida täpselt, pole kindel. Seda tuleb lugeda ravimi omaduste kokkuvõttest.“

Meren ütles, et tavaliselt mõeldakse tableti poolitamise peale annuse poolitamise eesmärgil. Nii saab küll kaks võrdset osa, kuid toimeaine võib olla tabletis jaotunud ebaühtlaselt. Tableti poolitusjoon võib olla mõeldud hoopis selleks, et tabletti oleks kergem manustada.

„Me ei saa kunagi tableti kuju järgi öelda, mis tüüpi see tablett on,“ ütles Meren. „Kui me sellist tabletti, millel ei ole poolitusjoont, proovime poolitada, siis võime ära hävitada teadlaste töö, kes on välja mõelnud erinevaid ravimvorme, kus raviaine peab vabanema modifitseeritult, hilinemisega või pikaajaliselt.“

See võib omakorda põhjustada patsiendile üle- või alaannuseid.

Tablettide variante on väga palju ning Meren tõi välja mõned. Laias laastus võib need jagada kaheks: konventsionaalselt raviainet vabastavad tabletid ja modifitseeritult raviainet vabastavad tabletid. Esimene grupp tähendab seda, et võib olla katmata tablett (ravimipulber on lihtsalt pressitud kokku), kaetud tablett ja õhukese polümeerkattega tablett. Nende puhul võib eeldada, et need on lihtsamad tabletid, millega võib teatud manipulatsioone teha. Modifitseeritult raviainet vabastavaid vorme on märksa rohkem. Meren tõi neist välja toimeainet modifitseeritult vabastava tableti, toimeainet prolongeeritult vabastava kihilise tableti, gastroresistentse tableti ja toimeainet pulsatsioonil vabastava tableti.

Konventsionaalsete ravimite toime on kiire ja lühiajaline. Prolongeeritud vabanemine tähendab seda, et raviaine vabaneb pika aja jooksul – kui sellist tabletti purustada, saab kiire ja kõrge raviaine kontsentratsiooni, millega võib üleannustada. Viivitatud vabanemist soodustavad raviaineid on peamiselt need, mille peale on kirjutatud „gastroresistentse kattega“, see tähendab, et mõned raviained peavad vabanema peensooles, mitte maos ehk nad peavad umbes kahe tunni jooksul läbima seda katet kasutades mao, kus on väga happeline keskkond, ja jõudma peensoolde.

„Kui manipuleerime neid modifitseeritult vabastavaid ravimvorme, võime saada väga oluliselt teistsuguse toime,“ rõhutas Meren.

Meren tõi näiteid erinevatest poolitamisest. Näiteks ravimi Betaloc Zok 25 mg tablett on poolitatav annuse poolitamise eesmärgil, kuid 50 mg ja 100 mg tabletid ei ole. Neid võib vees lahustada selleks, et neelamisraskusega patsiendile manustada, aga kindlasti mitte purustada. Ühe toimeaine piires, näiteks enalapriil, võib olla toimine erinev: Berliprili tableti saab jagada võrdseteks annusteks, aga Enapi puhul on 5 ja 10 mg tablett poolitatav, samas kui 20 mg tablett on poolitatav ainult manustamise kergendamiseks. Amocixillin-ratiopharm 1000 mg tabletti võib poolitada ainult neelamise hõlbustamiseks. Furosemide Orifarm 40 mg tableti puhul võib poolitada annust, aga näiteks Lasix retard 60 mg on prolongeeritud toimega ja seda ei tohi poolitada ega purustada.

„Arst peab juba ordineerimisel arvestama sellega, kas seda ravimvormi on võimalik antud kujul patsiendile manustada või mitte,“ ütles Meren. „Vahe on väga oluline, sest kui me modifitseerime pikatoimelist preparaati, siis me võime saada väga olulise üleannustamise. Võime saada ka toime vähenemise, eriti kui räägime gastroresistentsetest kattega tablettidest.“

Mõned ravimid on purustamisel tundlikud valguse mõjule ja toiduga segunemisele – see võib omakorda vähendada ravimi toimimist. „Igasugused manipulatsioonid tähendavad ka seda, et õhku satub rohkem ravimiosakesi ja ravimite allergia suureneb,“ lisas Meren.

Kui on vaja teada, mida ravimvormiga on võimalik teha, siis tuleks Mereni sõnul võtta lahti ravimi omaduste kokkuvõte. Seal on üldjuhul see info olemas kolmandas punktis (ravimvorm). Loomulikult võib ka helistada proviisorile või farmatseudile.

Artikkel on kirjutatud Ülle Helena Mereni 3. novembril ITK Sügiskonverentsil esitatud ettekande põhjal.