Suuremad tiasiiddiureetikumide annused vähendavad neerukivide riski

Analüüsiti kokku 634 neerukivitõvega patsiendi andmeid. Uuringusse sobisid patsiendid, kellel aastatel 2011–2018 pärast neerukivide leidmist oli kogutud 24 tunni uriin ja kellele seejärel oli kirjutatud mõnda tiasiidi (hüdrokloortiasiid, indapamiid või kloortalidoon) ning kes olid 30–180 päeva pärast ravi alustamist läbi teinud ka korduva 24 tunni uriini kogumise, nii et oli võimalik võrrelda uriini kaltsiumisisaldust enne ja pärast tiasiidravi.

Hinnati uriini kaltsiumisisalduse muutust väikse, keskmise ja suure tiasiidide annuse tarvitamise juures. Osalejad jagati kolmeks (tertsiilidesse) sõltuvalt sellest, kui suur uriini kaltsiumisisalduse muutus raviga saavutati. Tulemusnäitajatena hinnati sümptomaatiliste neerukivide esinemist (EMO külastus, hospitaliseerimine või kirurgiline sekkumine kivide tõttu). Hinnati aega esimese retsepti väljaostmisest kuni esimese neerukividega seotud sündmuseni.

Leiti selged seosed tiasiiddiureetikumide annuste ja kaltsiuuria vähenemise vahel. Sümptomaatiliste neerukividega seotud sündmusi tekkis nelja aasta jooksul 29%-l väikese kaltsiuuriamuutuse grupis, 20%-l keskmise ja 18%-l suure kaltsiuuriamuutuse grupis. Seega olid suuremad tiasiidiannused seotud uriini kaltsiumisisalduse suurema vähenemisega, see aitas vältida sümptomaatiliste neerukividega seotud sündmuste teket.

Uurijad arvavad, et patsientidel, kellele neerukivide ennetuseks kirjutatakse tiasiiddiureetikume, võiks olla kasu uriini kaltsiumiekskretsiooni seirest. Samuti oleks neil mõtet uriini kaltsiumisisalduse vähendamise eesmärgil tiasiidide annust võimalikult suurendada ja toitumine ümber korraldada.

Järgmiseks püütakse selgitada välja, millised tiasiidide alaklassid ja millistes annustes on neerukivide vältimisel parimad.

Allikas: Hsi RS, et al. Thiazide Dose, Urine Calcium, and Symptomatic Kidney Stone Events. JAMA Netw Open. 2024 Aug 1; 7 (8): e2428953. doi: 10.1001/jamanetworkopen.2024.28953.