Suurema sissetulekuga piirkondades on imikutel parem sünnikaal

Marcelluse kildagaasimaardlaga seotud majandusbuum leidis aset aastail 2007–2012, mil loodusliku kildagaasi ammutamine tõi Pennsylvania osariiki miljardeid dollareid. Sissevoolav raha jõudis mitmetesse Pennsylvania osakonna piirkondadesse, palju suuremas ulatuses kui tüüpilised valitsuse rahvatervise või imikute tervise toetamiseks suunatud meetmed. Majandusliku seisundi paranemine mõjutas kõiki inimesi, olenemata nende sissetuleku suurusest.

Võimatu on randomiseerida inimesi viide erinevasse sotsiaalmajanduslikku gruppi. Kildagaasimaardlate olemasolu on täiesti iseseisev tegur, mis ei sõltu sotsiaalsetest ega kultuurilistest mõjudest, seega kujunes omapärane loomulik eksperiment. Piirkondade sissetulek kasvas sõltuvalt maardlate olemasolust ja seda sõltumatult gaasi tegelikust puurimisest või mittepuurimisest.

Võrreldi sissetulekut kindlates piirkondades ja samade piirkondade beebide sünnikaalu. Piirkondades, kus maagaasi oli potentsiaalselt kõige rohkem, kuid mitte ilmtingimata seal, kust seda ammutati, leiti sissetulekute suurenemist kogu sotsiaalmajandusliku spektri lõikes ja selle tagajärjel hakkasid vähenema väikese sünnikaaluga (alla 2500 g) beebide sünnid.

Kui võrreldi 12 930 õdede-vendade paari, kus üks laps oli sündinud enne buumi vahemikus 2005–2007 ja teine laps pärast buumi vahemikus 2012–2013, vähenes väikese sünnikaaluga vastsündinute osakaal 6,3%-lt 5,8%-le kõigist sündidest. Absoluutarvudes tähendab see ligi 600 beebit, kes sündisid väikese asemel normaalse sünnikaaluga.

Sissetulekute kasv suurendas 1,8 protsendi võrra tõenäosust, et emad said adekvaatseid rasedusaegseid tervishoiuteenuseid. Sissetulekute suurenemine ei parandanud aga emade rasedusaegseid tervisenäitajaid ega käitumuslikke tegureid, näteks gestatsioonikaalu või suitsetamist.

Edaspidises elus toob normaalne sünnikaal lastele kaasa paremad tervisenäitajad. On teada, et väikse sünnikaaluga vastsündinutel on hilisemas elus suurem kognitiivsete ja terviseprobleemide kujunemise risk, mis tähendab omakorda halvemat hariduskäiku, väiksemaid sissetulekuid ja kehvemat tervist täiskasvanueas. Pere parem sissetulek raseduse ajal toob seega kaasa raseduse parema kulu ja vastsündinu tervise.

Teadlased jätkavad uurimist, kuidas sissetulekute paranemine mõjutab lapsi ja peresid. Sellistel töödel on potentsiaali muuta rahvatervise parandamisele suunatud sekkumisi.

Allikas: Martin MA, et al. The Causal Effect of Increasing Area-Level Income on Birth Outcomes and Pregnancy-Related Health: Estimates From the Marcellus Shale Boom Economy. Demography. 2024 Dec 1; 61 (6): 2107–2146. doi: 10.1215/00703370-11691517.