Suhkruasendajate mõju inimeste tervisele on varieeruv

Suhkruasendajaid kasutatakse tänapäeval toidus palju ja neid peetakse inertseks. Loomkatsed on näidanud, et suhkruasendajad võivad mõjutada loomade mikrobioomi ja seeläbi ka veresuhkru taset. Põhjalikus mitmeosalises uuringus püüti välja selgitada suhkruasendajate mõju inimestele ja nende mikrobioomile.

Johns Hopkinsi ülikooli teadlaste korraldatud uuringus osales 120 tervet täiskasvanut Iisraelist, kes igapäevaelus olid eelneva kuue kuu jooksul suhkruasendajaid hoolikalt vältinud. Uuritavad randomiseeriti saama kas sahhariini, sukraloosi, aspartaami või steviat, manustatud kogused olid väiksemad kui lubatud päevane maksimumannus (kaks grammi kolm korda päevas, vees lahustatuna). Kahe kontrollgrupi inimesed said kas glükoosi või ei saanud üldse mingit magusainet.

Kõik uuritavad kandsid veresuhkru püsimonitori nädal enne uuringut, uuringu ajal ja nädal pärast eksperimendi lõppu. Üheksal kokku lepitud ajahetkel viidi uuritavatel läbi glükoosi tolerantsuse test. Hiljem viidi läbi ka eraldi katse hiirtega.

Kõik suhkruasendajad muutsid uuritavatel mikrobioomi nii roojas kui suus – muutusid nii mikroobide hulk, liigiline kooslus kui ka aktiivsus. Samuti muutsid suhkruasendajad plasma metaboloomi, kusjuures mõned muutused olid samad nagu diabeedi ja vaskulaarhaigustega patsientidel. Sahhariin ja sukraloos kahjustasid märkimisväärselt ka glükeemilisi reaktsioone: glükoosi tolerantsuse testil tekkisid märgatavad veresuhkru piigid. Veresuhkru muutused olid tihedalt seotud muutustega mikrobioomis. Muutuste ulatus mikrobioomis oli väga individuaalne, kusjuures suuremate muutustega käis kaasas ka selgem suhkruainevahetuse häirumine, samas kui väiksemate muutustega isikutel veresuhkru kontroll ei muutunud või isegi paranes veidi – isegi nendel, kes glükoosi tarvitasid.

Põhjusliku seose selgitamiseks siirdati steriilses keskkonnas kasvanud hiirtele uuritavate soole mikrobioota. Hiirtel saadud tulemused matkisid inimeste omi – glükeemiliste muutustega doonorilt kogutud mikrobioomi siirdamisele järgnesid samasugused glükeemilised muutused ka hiirtel.

Töö tugevuseks on hea disain, suhkruasendajatele pikalt mitteeksponeeritud inimeste leidmine uuritavateks ja erinevate suhkruasendajate tarvitamine realistlikes igapäevase söögiga saadavates annustes. Töö tulemused langevad kokku varem loomkatsetes leituga. Kaks nädalat on piisav aeg, et suu ja soole mikrobioom jõuaks muutuda ja glükeemilised muutused avalduda.

Uuring jätab aga palju küsimusi õhku. Ei ole teada, kas muutused mikrobioomis ajapikku jäävad samasugustena püsima, süvenevad või tekib hoopis mõningane adaptatsioon. Pole teada, millised on mõjud kehakaalule, insuliinile, diabeedi kujunemisele, rasvmaksa või muude kardiometaboolsete haiguste tekkele. Pole teada, kas kahe nädala jooksul mittereageerijatel pikema ekspositsiooni tagajärjel hakkaks mikrobioom muutuma või mitte. Uuringus osalejad olid võrdlemisi noored ja pole teada, kuidas oleks mõju vanemate inimeste puhul. Euroopa Liidus on registreeritud kokku 19 suhkruasendajat, uuringus oli neist neli.

Seega on suhkruasendajate tarvitamine seotud indiviidispetsiifiliste mikrobioomist sõltuvate muutustega veresuhkru ainevahetuses. Töö annab esialgse selgituse tähelepanekule, et „dieetjookide“ tarvitamine on mõnikord seotud suurema, mitte väiksema rasvumise tekkega. Teema vajab kindlasti põhjalikumat uurimist. Uurijad ütlevad, et tavaline lauasuhkur (sahharoos) on siiski teadaolevalt kõige tugevamate ja selgelt tõestatud mõjudega inimeste tervisele, käesolev uuring ei näita, et suhkruasendajad oleksid suhkrust ohtlikumad.

Suez J, et al. Personalized microbiome-driven effects of non-nutritive sweeteners on human glucose tolerance. Cell. 2022 Aug 17;S0092-8674(22)00919-9. doi: 10.1016/j.cell.2022.07.016.