Suhkru ja tärklise välistamine aitab soole ärritussündroomi korral sama hästi kui FODMAP

Soole ärritussündroom on sage ebaselge põhjusega sümptomite kompleks, mis võib hõlmata valu, kõhukinnisust ja/või -lahtisust, pingetunnet kõhus, puhitusi ning üldist ebamugavustunnet. Tavaline soovitus on Austraalias välja töötatud madala FODMAP-ide sisaldusega dieet, kus on minimaalseks viidud fermenteeritavate oligo-, di- ja monosahhariidide ning polüoolide sisaldusega toidud. See menüü on aga raskesti järgitav ja ei ole kooskõlas tervisliku toitumise põhimõtetega.

Geneetikud on avastanud, et soole ärritussündroomiga patsientide hulgas on üleesindatud geenivariant, mis on seotud suhkrute ja tärklise kehvema lagundamisega sooles. Sellest avastusest võrsus uuring, kus soole ärritussündroomiga patsientidel paluti järgida oluliselt vähendatud suhkru- ja tärklisesisaldusega menüüd, lisaks maiustustele vältida ka ülitöödeldud toitusid ehk valmistoitusid.

155 patsienti randomiseeriti jälgima kas vähendatud suhkru- ja tärklisesisaldusega menüüd või madala FODMAP-ide sisaldusega menüüd nelja nädala jooksul. Uuringu alguses ei tohtinud osalejad mingit dieeti järgida, vaid pidid sööma kõike nii, nagu tavaliselt. Seda, kui regulaarselt või kui sageli süüa, said osalejad ise vabalt otsustada. Paranemist hinnati Rooma IV küsimustiku, IBS-severity scoring system (IBS-SSS) ja visuaalse analoogskaala põhjal kaks ja neli nädalat ning kuus kuud hiljem. Igal visiidil mõõdeti osalejate pikkust, kaalu, vööümbermõõtu ja vererõhku.

Uuringu alguses gruppide vahel erinevusi ei olnud. Mõlemas grupis vähenesid soole ärritussündroomi sümptomid umbes sama suurel hulgal patsientidest: kahe nädalaga 79%-l madala suhkru- ja tärklisesisaldusega dieedi grupis ja 73%-l FODMAP-dieedi grupis; nelja nädalaga olid sümptomid vähenenud vastavalt 79%-l ja 78%-l. Ühetaoliselt vähenesid kõik seedetraktisümptomid ja ka ekstraintestinaalsed sümptomid.

Madala suhkru- ja tärklisesisaldusega dieedi grupi patsiendid kaotasid rohkem kaalu kui madala FODMAP-ide sisaldusega dieeti järginud osalejad. On oluline, et väikse suhkrusisaldusega dieeti järginutel vähenes ka suhkrunälg. Viimane on väga positiivne, kuna keskmiselt on soole ärritussündroomiga patsientide kehakaal suurem kui tervetel inimestel. Vööümbermõõdu vähenemise ja vererõhu languse osas gruppide vahel erinevusi ei olnud.

Osad uuritavad järgisid mõlemaid dieete ja kui nad peaks valida saama, eelistaksid nad järgida madala suhkru- ja tärklisesisaldusega menüüd.

Kokkuvõttes ei olnud nelja nädala pikkune vähendatud suhkru- ja tärklisesisaldusega dieet halvem kui senine standard madala FODMAP-ide sisaldusega dieet. Mõlemad toitumiskavad vähendasid patsientide kaebusi ühetaoliselt, kuid madala suhkru- ja tärklisesisaldusega menüü tõi kaasa suurema kaalulanguse.

Uurijad arvavad, et madala suhkru- ja tärklisesisaldusega dieeti ei peakski kuidagi eraldi nimetama, vaid see peaks olema lihtsalt normaalne söömine kõigi inimeste jaoks. Erinevalt FODMAP-dieedist on madala suhkru- ja tärklisesisaldusega dieet lihtsasti mõistetav ja seda on hulga kergem jälgida.

Roth B, et al. A Starch- and Sucrose-Reduced Diet Has Similar Efficiency as Low FODMAP in IBS-A Randomized Non-Inferiority Study. Nutrients. 2024 Sep 9;16(17):3039. doi: 10.3390/nu16173039.