Stress hakkab immuunsüsteemile kõhubakterite kaudu
Ilmselt on paljud meist kogenud, justkui hakkaks pärast mitut stressirohket päeva haigused kergemini külge. Nüüd on teadlased saanud jälile kuidas: võtmeroll näib olevat kõhubakteritel.
Aju soodustab stressi ajal tavapärasest teistsuguste hormoonide eritust, kirjutab Novaator. Need võivad omakorda põhjustada kõhus vaevusi, näiteks põletikulist soolehaigust. Bakterid ei jää vastust võlgu: osa neist võib omakorda teele saata keemilisi signaale, mis mõjutavad inimese aju ja käitumist.
Nüüd tõid neuroteadlane Ivan de Araujo Max Plancki bioloogilise küberneetika instituudist ja kolleegid selgust küsimusse, kuidas aju ja soolestiku elundid omavahel suhtlevad. Täpsemalt keskendusid nad peensoole seintes peituvatele Brunneri näärmetele, vahendab Nature News.
Ajakirjas Cell ilmunud uuringus osutavad autorid, et kui hiirtelt need näärmed eemaldada, jäävad loomad kergemini haigeks. Ühtlasi oli näärmeteta hiirte keha põletikulisem. Samuti leidus seal rohkem kudesid kahjustavaid immuunühendeid ja -rakke.
Täispikka artiklit saab lugeda Novaatorist.