Stimulandid ei põhjusta ATH-ga lastel sõltuvushäireid

Kuna ATH sümptomite hulka kuulub sageli impulsiivsus, kaasneb häire endaga suurenenud risk ainete tarvitamiseks ja sõltuvushäirete kujunemiseks. See võib olla põhjuseks, miks varasemates uuringutes on leitud stimulantide tarvitamisel hilisema sõltuvushäire kujunemise eest kaitsev mõju. Teisalt osades uuringutes pole sellist kaitsvat mõju leitud, mistõttu nüüd vaadati teemat uuesti põhjalikumalt.

Kasutati andmeid uuringust Multimodal Treatment Study of ADHD, mis oli mitmekeskuseline 14 kuud kestnud randomiseeritud kliiniline uuring ATH-ga lastel ravimite ja käitumisteraapia kasutamisest. Käesoleva uuringu raames analüüsiti ainult stimulantravi rakendamist.

Uuringusse haarati 7-9-aastased lapsed, kellel oli aastatel 1994-1996 diagnoositud ATH. Lapsi hinnati enne randomiseerimist, 3 ja 9 kuu möödumisel ning uuringu lõpus 14 kuu möödumisel. Seejärel jälgiti lapsi 16 aasta vältel, viies läbi hindamised 2, 3, 6, 8, 10, 12, 14 ja 16 aasta möödumisel, kuni uuritavad olid saanud keskmiselt 25-aastasteks. Viimase kolme hindamise käigus täitsid osalejad küsimustikke alkoholi, kanepi, sigarettide, mitmete illegaalsete narkootikumide ja retseptiravimite tarvitamise kohta. Paralleelselt koguti enne 18-aastaseks saamist andmeid stimulantravi tarvitamise kohta lapsevanemate käest, pärast 18-aastaseks saamist vastasid uuritavad oma ravimite tarvitamise kohta ise.

Analüüsidesse võeti 579 osaleja andmed. Stimulantide tarvitamine uuritavate hulgas langes aja jooksul järsult. 2 ja 3 aasta hindamistel kasutas stimulante 60% lastest, noores täiskasvanueas veel ainult 7%. Mõnede osalejate puhul suurenes ainete tarvitamine püsivalt kogu teismeea ja püsis noores täiskasvanueas stabiilsena. 37% noorukitest kogu kohordis suitsetasid iga päev tubakat ja 30% tarvitasid igal nädalal kanepit. Ligi 21% tarvitasid vähemalt kord nädalas suures koguses alkoholi ja 6% kasutasid muid aineid, sealhulgas väärtarvitasid rahusteid, heroiini, inhaleeritavaid aineid, hallutsinogeene vm, et saavutada joovet.

Pärast põhjalikke statistilisi analüüse ei leitud, et eelnev või käesolev stimulantravi ainete tarvitamise eest kaitseks või seda soodustaks. Ka siis, kui arvesse võeti uuritavate vanust, leibkonna sissetulekut, käitumisprobleeme ja vanemlikku tuge, ei leitud varasemal või käesoleval stimulantravi tarvitamisel mõju ainete tarvitamise tõenäosusele noores täiskasvanueas.

Seega ei soodusta stimulantravi nooruki- ja täiskasvanueas sõltuvushäirete kujunemist, aga ei kaitse selle eest ka. Hirm võimalike sõltuvushäirte ees ei ole põhjus laste stimulantravist ilma jätmiseks, kui nad seda vajavad. Ravimata ATH võib kaasa tuua suuremad kulud, suboptimaalsed akadeemilised saavutused, kahjustada sotsiaalseid suhteid ja laste emotsionaalset tervist, mistõttu vajadusel tuleb asjakohast ravi tarvitada.

Molina BSG, et al. Association Between Stimulant Treatment and Substance Use Through Adolescence Into Early Adulthood. JAMA Psychiatry. 2023 Jul 5;e232157. doi: 10.1001/jamapsychiatry.2023.2157.