Stimulandid ei paranda tervete inimeste kognitiivseid võimeid
Stimulandid nagu metüülfenidaat, deksamfetamiin ja modafiniil, mis aktiivsus-tähelepanuhäirega (ATH) patsientidel parandavad kognitiivseid funktsioone ja vähendavad unisust, ei paranda tervetel täiskasvanutel kognitiivseid võimeid ja võivad isegi produktiivsust vähendada.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Veel avaldamata uuringu tulemused kanti ette Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia Seltsi 35. kongressil, vahendab Medscape.
Retseptiravimina väljastatavaid stimulante kasutatakse üha enam nii õpilaste, üliõpilaste kui töötajate poolt kui „targaks tegevaid ravimeid“, mis peaks aitama parandada akadeemilisi saavutusi ja produktiivsust tööl. Nende ravimite tarvitamisel on kõige selgemalt näha kognitiivsete funktsioonide (nt töömälu, planeerimine) paranemine aktiivsus-tähelepanuhäirega inimestel.
Randomiseeritud topeltpimedas kontrollitud uuringus osales 40 tervet täiskasvanut vanuses 18-35 aastat. Kasutati täiskasvanute standardannustes metüülfenidaati (30 mg), deksamfetamiini (15 mg), modafiniili (200 mg) või platseebot. Uuritavad läbisid neli interventsioonisessiooni, mille käigus anti neile juhuslikus järjekorras kõiki ravimeid ja platseebot.
Interventsioonisessiooni ajal pidid uuritavad lahendama kaheksa erinevat seljakotiülesannet ja mitu CANTAB standardiseeritud kognitiivset testi. Seljakotiülesande sisuks on kujuteldava seljakoti täitmine erineva kaalu ja väärtusega esemetega nii, et kogukaal oleks võrdne või väiksem lubatud piirist ja samal ajal väärtus võimalikult suur. Ülesanne võib esmapilgul lihtne tunduda, kuid üha suureneva esemete arvu juures muutuvad arvutused nii raskeks, et neid on tavaliste meetoditega võimatu lahendada ning peab katsetama ja erinevaid lahenduskäike läbi proovima.
Üldiselt ei olnud ravimitel sooritusele olulist mõju. Ravimite mõju all olles keerukaid kognitiivseid ülesandeid lahendades kulus uuritavatel rohkem aega ja nad tegid seljakoti täitmisel rohkem liigutusi kiiremini võrreldes platseebo tarvitamisega. Kõrvalt vaadates näis, nagu uuritavad töötaksid ravimite mõju all olles intensiivsemalt kui platseebot tarvitades, kuid tegelikult veetsid nad iga ülesande lahendamise juures hoopis kauem aega. Ravimid ei parandanud üldist sooritust, selle asemel hoopis märkimisväärselt vähendasid tõhusust.
Kuigi ravimid andsid juurde motivatsiooni, tõid need koos suurenenud pingutamisvõimega kaasa ka produktiivsuse languse. Viimane oli eriti selgelt nähtav nendel uuritavatel, kes platseebot tarvitades said kõrged punktid – nende produktiivsus ravimite mõju all olles hoopis langes allapoole keskmist.
Seega ei paranda stimulandid tervetel täiskasvanutel kognitiivset sooritust, vaid toovad kaasa regressiooni keskmise suunas, mõjutades negatiivsemalt neid, kelle baassoorituse tase oli kõrgem. Nende ravimite mittesihtotstarbeline tarvitamine ilma ATH-ta inimeste poolt ei ole põhjendatud.
Liam Davenport. Cognition-Boosting 'Smart Drugs' Not So Smart for Healthy People - Medscape - Oct 21, 2022.