Spordimeditsiin on rahvatervise probleemide ennetamisel aina olulisem

Autorid: Eve Unt, Agnes Mägi, Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni juhatuse liikmed

2019. aastal täitus 60 aastat spordimeditsiini osakonna avamisest toonases Tartu Riiklikus Ülikoolis. Aastal 1959 tegevust alustanud osakonnast kujunes ainus spordiarstide koolitamise keskus endises Nõukogude Liidus, kus hariduse said mitte üksnes Eestist, vaid ka Lätist, Leedust, Ukrainast, Gruusiast, Venemaalt ja teistest liiduvabariikidest Tartusse õppima tulnud noored. Spordiarstide koolitamine Eestis ei ole olnud järjepidev ̶ viimane lend selle eriala spetsialiste lõpetas aastal 1996. Ühtekokku on Tartu Ülikoolis hariduse saanud 841 spordiarsti, kes on suundunud tööle üle kogu maailma ning on tunnustust leidnud spordimeditsiini erialal, aga ka teistes valdkondades.

Nüüd, pärast spordimeditsiini kõrvaleriala residentuuri avamist Tartu Ülikoolis 2012. aastal, võime tõdeda, et peale on kasvamas uus põlvkond noori tegusaid spordiarste, kelle üle võime ainult rõõmustada. Spordimeditsiini eriala on pidevas muutumises ning aeg toob selle arendamisel kaasa järjest enam uusi väljakutseid. Kuigi regulaarse kehalise aktiivsuse soodne toime tervisele on hästi tõestatud, võib treenimise ja võistlemisega kaasneda vigastuste ja südame-veresoonkonnaga seotud tüsistuste suurenenud tekkerisk. Tervisekahjustuste ennetamine, vähendades nende tekkeriske ja jäädes terveks, on üheks edu võtmeks spordis. Lisaks on spordiarstide ja teiste spordimeditsiini valdkonnas töötavate spetsialistide oluliseks eesmärgiks tervise edendamine ka laiemas mõttes ning krooniliste haiguste ennetamine ja ravi.

Igapäevatöös tuleb spordiarstidel järjest rohkem silmitsi seista vähesest liikumisest ja ebatervislikest eluviisidest tulenevate terviseprobleemidega, mis näitab meie eriala kasvavat tähtsust ühiskonnas.

Artikkel ilmus septembri Lege Artises. Ajakirja saab tellida siit.