Sotsiaalministeeriumi kantsler: saavutasime mitu olulist eesmärki

Kui mõned neist muudatustest võivad osadele inimestele tunduda keerulised, siis riigi sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse ja õigluse seisukohast on kõik need muudatused olnud vajalikud, tõdes sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.

"Meie ülesanne ametnikena on osata selgelt ja lihtsalt põhjendada sedalaadi otsuste vajalikkust ning tagamaid. Kuid on väga oluline, eriti keerulistel aegadel, et ametkond seisab oma ekspertsuse eest, julgeb sõnastada väljakutseid ja lahendusviise ka siis, kui need toovad kaasa kriitika. Järgmise aasta riigieelarve revisjon ja arutelu, milliseid tervise- ning sotsiaalteenuseid ja millises mahus suudame oma riigi tulubaasi juures osutada, saab olema just üks nendest kohtadest.

02.05.2023 lõpetas Terviseamet tervishoiusüsteemis rohkem kui kolm aastat kestnud COVID-19 pandeemiast tuleneva hädaolukorra või selle ohu. Teadusnõukoja eestvedamisel võtsime kokku õppetunnid, kuid kriisi mõju ei ole sugugi veel möödas. Koroonapandeemia ajal kohtusse esitatud 45-st kaebusest on 34-l juhul kohus otsustanud, et riigi kehtestatud piirangud olid õigustatud. Kuid 11-l juhul vaidlus on veel menetluses.

Meie pandeemiaaegne kriisijuhtimine sai kõvasti kriitikat. Möödunud aastal pühendusime oma juhtimisvõime ja asutustevahelise kriisikoostöö arendamisele. Septembris toimunud üleriigilisel õppusel CREVEX saime harjutada enda uuendatud kriisijuhtimist, õppuse tagasiside andis kindluse, et liigume õiges suunas.

2023 aasta oli meeldejääv muuhulgas ainulaadse keskvalitsuse reformi poolest. Ametisse asunud valitsuse otsus muuta ministeeriumite valisemisalasid tähendas meile, et töövaldkond ning soolise võrdõiguslikkuse teemad liikusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse. Viimaste aastate muutused ettevõtluskeskkonnas on toonud kaasa uutmoodi töötamise viise ja on oluline, et tööõiguse ning -hõive teemad oleksid majandus- ning ettevõtluspoliitikate planeerimisele lähemal. Ja et nendes poliitikates tähtsustataks senisest rohkem ohutut ning tervist hoidvat töökeskkonda.

Kuna soolise võrdõiguslikkuse üks peamiseid probleeme Eestis on palgalõhe kõrval naiste kehva iseseisev majanduslik toimetulek, aitab soolise võrdõiguslikkuse kompetents analüüsida majanduskeskkonna kujundamist läbi sooprillide. (Kui 2022.a oli naiste ja meeste palgalõhe 17,7%, siis 2023.a oli see kahjuks 2,8 protsendipunkti suurem)."

Olulised saavutused

• Esimesest juulist muutus hooldekodukoht inimestele kättesaadavamaks.

Tänavu esimesest juulist jõustunud hooldereform on olnud kindlasti viimaste aastate oodatuim muudatus/reform sotsiaalvaldkonnas. Vähendamaks inimeste omaosalust hooldekodukoha eest tasumisel, eraldasime kohalikele omavalitsustele selleks tänavu ligi 40 miljonit eurot. Seni enamasti hooldust vajava inimese ja tema pere poolt rahastatud hooldekodukoht muutus reformi ellu kutsumise järel rahaliselt kättesaadavamaks.

• Abieluvõrdsus

Tänavu suvel kiitis Riigikogu heaks perekonnaseaduse muudatused, mille tulemusel kehtib alates tuleva aasta 1. jaanuarist Eestis abieluvõrdsus. Uuest aastast saavad abielu sõlmida kaks täisealist inimest, sõltumata soost. Abielu kõrval jääb tulevikus inimestele alles ka võimalus sõlmida kooseluleping. Kooselulepinguga tagatakse registreeritud elukaaslastele õigus kaasa rääkida enda elukaaslasega seotud otsustes ning saada vajadusel toetusi ja hüvitisi. Kooselulepingu sõlminud paaridele antakse ka võimalus minna abielule üle lihtsustatud korras.

• Parandasime vaimse tervise teenuste kättesaadavust

Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks, sh kliiniliste psühholoogide palgatõusuks suunasime Tervisekassaga 2023. aastaks rahalisi vahendeid kokku ligi 8,6 miljonit eurot. Toetasime vaimse tervise teenuste pakkumist omavalitsustes ja kogukonnapsühholoogi palkamist miljoni euroga. Sel aastal rahastasime esmatasandi perearstikeskuse ja 12 kohaliku omavalitsuse kogukonnapsühholoogi palkamist, lisaks veel 48 kohaliku omavalitsuse poolt pakutavaid vaimse tervise teenuseid (näiteks psühholoogiline nõustamine, pereteraapia, tugigrupid). Lisaks eraldasime sõjapõgenike vaimse tervise teenustele ja põgenike kogukondade lõimimiseks 730 000 eurot.

Tänavu, suitsiidiennetuse päeval andsime koostöös Eesti Noorte Ajakirjanike Seltsiga välja Papageno preemia, mis tunnustab 2022. aastal ilmunud parimat suitsiidiennetust toetavat artiklit, raadiosaadet või televisiooniklippi. Preemia eesmärk oli aidata kaasa Papageno efekti suurendamisele ühiskonnas. Preemia peaauhinna pälvis Gunnar Leheste lugu „Kõne emale päästis süsimusta auku langenud tennisisti Katriin Saare elu.“

Sel aastal ilmus Eesti Inimarengu Aruanne, mis sel korral keskendus vaimsele tervisele. Sellest tõukusid koostööpäevakud „Vaimne tervis algas siit“, mille eesmärk oli tuua kokku erinevate asutuste esindajad, aktiivsed kodanikud ja otsustajad, kes igapäevatöös vaimse tervis teemadega tingimata ei tegele ja ühise laua taga tavaliselt ei kohtu.

• Euroopa struktuurivahenditest suunati riigi arengusse 138 miljonit eurot

Euroopa Liidu struktuurivahendite kaudu sotsiaalministeeriumi valdkondade arengusse suunatud toetustest oleme kohustustega katnud 138 miljonit eurot. Toetuse andmise tingimused oleme seadnud 190 miljonile eurole. Perioodil 2021-2027 jagatakse struktuurvahenditest sotsiaalministeeriumi valdkondade arengusse kokku 245 miljonit eurot. Suurimad projektid, millele välisraha toel hoogu anname on investeeringud Narva ja Kuressaare haiglatesse. Lisaks hõlmavad eelarvemahukamad tegevused toetatud eluasemete rajamist, pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist, laste ja perede arengu toetamist ning toidu- ning esmatarbeabi pakkumist enim puudust kannatavatele inimestele.

• Sooduspensionite reform

Tänavu jõudis lõpule sooduspensionite reform, millega tulevast aastast lõpeb sooduspensionite määramine. Reformi tulemusena kaovad ametialade nimekirjad, kuhu kuulumine lubas varem pensionile minna. Selle asemel on lõime töövõime hindamise süsteemi, mis hindab iga inimese isiklikku tervislikku seisundit ning sobivust töötamiseks ja tagasime mitmed karjäärivahetuseks abiks olevad teenused ja toetused. Sooduspensionite reform muudab edaspidi Eesti pensionisüsteemi kaasaegsemaks, õiglasemaks ja enam töötaja individuaalsetest vajadustest lähtuvaks.

• Ukraina sõjapõgenike abistamine

Sel aastal on sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi rakendusasutuse kaudu aidatud Venemaa täiemahulise sõja eest põgenenud Ukraina inimesi Eestis. Rahvusvahelise kaitse saanud inimestele pakuti ajutisi majutuskohti ning igakülgset abi oma eluaseme otsimisel Eestis. Kahe aasta jooksul oleme koos sotsiaalkindlustusametiga lühiajalise majutuse taganud 25 000 sõjapõgenikule. Oleme pakkunud ka igakülgset abi püsivate elukohtade leidmisel Eestis. Oleme koostöös Tervisekassaga loodud võimalused Ukraina sõjas haavata saanud inimeste ravimiseks võrdsetel alustel Eesti ravikindlustatud inimestega. Lisaks oleme pakkunud Ukraina sõjapõgenikele ka vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe teenuseid.

• Keskmine pension tõusis 700 euroni

1. aprillist kasvasid pensionid ja töövõimetoetuse päevamäärad keskmiselt 13,9% ja keskmine pension tõusis 700 euroni, mis on suurim tõus viimase 15 aasta jooksul. Riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega.

• Elutähtsaid teenuseid osutavad haiglad ja kiirabid said täieliku kaitse elektrikatkestuste vastu

Suunasime koos Terviseametiga 13,2 mln eurot elutähtsaid teenuseid osutavatele haiglatele ja kiirabidele, et suurendada nende toimepidevust kriisiolukordades. Sellega tagame elektrikatkestuste korral elanikkonna katkematu vältimatu meditsiiniline abi. Tegu oli suurima ühekordse riigipoolse toetusega tervishoiu toimepidevuse tõstmiseks.

• Lähtetoetused õdede naasmiseks tervishoidu ning apteekritele

Tagamaks tervishoiusüsteemi jätkusuutlikust, suunasime õdede tervishoidu tagasi toomiseks raha ka lähtetoetustesse. Järgmisel aastal makstame väljaspoole suuremaid keskusi tööle asuvatele õdedele 30 000 euro suurust lähtetoetust. Toetusega soovime motiveerida muudel elualadel töötanud ja tervishoiust eemal olnud õdesid tervishoidu naasma ja valima endale erialast töökohta väljaspoole suuremaid keskusi. Lisaks suunasime ressursse ka apteekritele lähtetoetuste tasumiseks. Apteekrite lähtetoetustes kaotasime ka nõude, et tegemist peab olema piirkonnas esimese apteekriga. Samuti on edaspidi võimalik toetust taotleda ka apteekritel, kellel on eriala omandamisest möödunud rohkem kui viis aastat. Apteekrite lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot, juhul kui apteeker asub tööle vähemalt 3 aastaks ning 25 000 eurot, juhul kui apteeker asub piirkonda tööle vähemalt 5 aastaks.

Lisaks sõlmisime lepingu Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolidega õdede praktika korraldamiseks. Lepingu raames tasume ka raviasutustele õdede praktika juhendamise eest. Kokku eraldasime kõrgkoolidele ja praktikabaasidele aastateks 2022-2023 õdede koolitusmahtude suurendamiseks 1,58 miljonit eurot.

• Riikliku toiduabi jagamine läks üle toidukaartidele

Tänavu aprillikuust piloteerisime Harju- ja Raplamaal uudset toiduabikaartide süsteemi. Asendasime selle uue inimväärsema ja suurema valikuvabadusega süsteemiga senise riiklikult ostetud toiduabi jagamise korra, kus inimestele jagati kord kvartalis peaasjalikult kuivainetest, konservidest ja muudest pika säilivusajaga toodetest koosnevat toidupakki. Toidukaardiga saab inimene ise valida, milliseid toiduaineid ta toetuse eest soetada soovib. Esimese riigina Euroopas, läksime üleriigiliselt toidupakkidelt toidukaartidele üle tänavu oktoobrikuus.

• Jõustus uus ohvriabi seadus

1. aprillil jõustus uus ohvriabi seadus, millega parandasime abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele. Selgemaks muutus ka kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem. Uues seaduses oli esmakordselt sõnastatud ka seksuaalvägivalla kriisiabi, vägivallast loobumise toetamise teenus, psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral ja ohvriabi põhiteenus. Täiendasime ka naiste tugikeskuse, taastava õiguse ja inimkaubanduse ohvritele osutatavaid teenuseid ning traumast taastumist toetava vaimse tervise abi sisu ja tingimusi

• Muudatused tervishoiuteenuste pakkumisel

Tänavu juulist hakkasime rahastama perearstikeskustes registraatori või kliinilise assistendi tööd, et vabastada arstide ja õdede aega meditsiinilise töö jaoks. Lisaks rahastasime lastepsühhiaatrias tegevusjuhendaja tööd ja esmatasandil kooliõdede juhendamist vaimse tervise õdede poolt.

Logopeedid, füsioterapeudid ja kliinilised psühholoogid said õiguse alates oktoobrist teenuseid pakkuda iseseisvalt. Selleks võrdsustasime füsioterapeudid, logopeedid ja kliinilised psühholoogid tervishoiutöötajaga. Sellega seoses saavad nad õiguse hakata edastama raviandmeid tervise infosüsteemi, mis soodustab spetsialistide omavahelist infovahetust ja tagab parema ravikvaliteedi ja järjepidevuse.

• Parandasime kriitiliste abivahendite loetelu ja kättesaadavust

Sel aastal muutsime abivahendite loetelu tingimusi, piirhindu ning piirlimiite, millega tagame inimestele paremad võimalused abivahendite soetamisel või üürimisel.

• Muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

Tänavu ministeeriumite ümberkorraldusega liikus töövaldkond sotsiaalministeeriumi haldusalast üle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Valdkonna muutusel läksid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse Tööinspektsioon ja Töötukassa.

Lisaks töövaldkonna asutustele liikus sotsiaalministeeriumi valitsemisalast ära ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis on nüüd haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas. Astangu on aastaid olnud psüühilise erivajadusega noorte kutseõppe kompetentsikeskus. Haridusvaldkonnaga liitumine aitab neil oma kompetentsi levitada teistessegi kutsekoolidesse ning suurendada sellega erivajadustega inimestele ametiõppe kättesaadavust ja karjäärivalikuid.

Viimane riigile kuuluv hooldekodu anti üle omavalitsusele. Koeru hooldekodu pakub tööd ca 120 inimesele ning teenuseid pakutakse ühtkokku ca 220 inimesele. Koeru hooldekodu pakub ööpäevaringset üldhooldust, erihoolekannet, õendusabi ning majas tegutseb ka dementsuse kompetentsikeskus.

• Kõrgetasemeline konverents Tallinna Harta 15

Detsembris toimus Tallinnas kõrgetasemeline tervisekonverents, millega tähistati 15 aasta möödumist Tallinna harta vastuvõtmisest. Rahvusvahelisel konverentsil osalesid WHO Euroopa regiooni liikmesriikide delegatsioonid, ministrid, tervisevaldkonna juhid ja eksperdid, teadlased ning tervishoiutöötajate ja patsientide esindajad.