Sotsiaalministeerium: Ukraina õed ei saanud piiratud õigustega töötamise võimalust Riigikogu sotsiaalkomisjon ei toetanud ettepanekut (3)

„Ettepanek ei leidnud riigikogu sotsiaalkomisjonis heakskiitu poliitilise kokkuleppe puudumise ning valdkonnas osapoolte erimeelsuste tõttu,“ märkis sotsiaalministeerimi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Katre Trofimov.

Sotsiaalministeerium tegi 6. juunil ettepaneku Psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus 600 SE täiendamiseks just Ukraina sõjapõgenike vaates tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse piiratud õigusega isiku lisamiseks tervishoiuteenusel osalejate nimekirja.

„Loodav õiguslik alus oleks lubanud võtta Ukrainast sõjapõgenikena saabunud kutsetunnistusega ning eelneva kutsealase töökogemusega õed tööle piiratud õigustega õe abilise positsioonile. Selle positsiooni sisu oleksid kirjeldanud ära tervishoiuasutused ise ning määranud seal ka ühiselt ametikohal nõutud minimaalsed olulised eeldused, näiteks keeloskus vähemalt A2 tasemel, õendusalane keskeriharidus, erialane töökogemus ja tervishoiu kõrgkoolide poolt pakutavatele täiendkursustele registreerumine,“ rääkis Trofimov ja lisas, et sotsiaalministeerium otsib nüüd koos haridus- ja teadusministeeriumi ning partneritega teisi õiguslikke lahendusi, kuidas Ukraina õdesid kiiremini integreerida tööle ja nad jõuaksid nõutud kvalifikatsioonini. Õena töötamiseks peavad nad olema kantud tervishoiutöötajate registrisse, milleks tuleb aga tõendada oma kvalifikatsiooni ja sooritada vastavuseksam. Kui praegu on 33 sõjapõgenikku esitanud terviseametile taotluse tervishoiutöötajaks saamiseks, siis nende hulgas pole ühtegi õde, sest nad ei vasta registrisse pääsemiseks nõuetele.

Seni on ministeerium lubanud ajutise kaitse saanutel töötada oma kutsealal väiksemat kvalifikatsiooni eeldaval ametikohal. „Näiteks võib kolmanda riigi kvalifitseeritud meditsiiniõel, kelle koolitus ei vasta miinimumnõuetele, lubada töötada hooldustöötajana. Oleme julgustanud ukraina keelt kõnelevate spetsialistide kaasamist tugipersonali ja tõlkidena, et toetada meie tervishoiutöötajaid suhtluses Ukraina sõjapõgenikest patsientidega ja Ukraina tervishoiutöötajate kiiremat integreerimist.“

Ukraina sõjapõgenikul, kes soovib jätkata Eesti tervishoiuvaldkonnas töötamist, tuleb Trofimovi sõnul esimesel võimalusel alustada keeleõppega. „Keeleõppes osalemine on oluliseks eelduseks suhtlemisel nii oma kolleegidega, kes juhendavad, kui ka võimalike eestikeelsete patsientidega tulevikus. Intensiivse keeleõppe alustamine on eelduseks ka terviseametis tervishoiutöötajaks registreerimise protsessis, et pääseda tööpraktikale ning hiljem teha teooriaeksam.“

Keeleõppe toetust pakub töötukassa ajutise kaitse ja elamisloa saanud ja nende juures kirja pannud sõjapõgenikele. Samamoodi pakub töötukassa ka tööandjale toetusi töötaja eesti keele oskuse arendamiseks. Tööandjad saavad toetada eesti keele omandamist koostades juhendeid erialase sõnavara kohta, mida on vaja kõige kiiremini ära õppida.

Tervishoiuspetsialistidel rohkem võimalusi

Kui tervishoiutöötajate registrisse saamiseks tuleb tõendada oma kvalifikatsiooni ja kolmandate riikide inimesed peavad läbima ka vastavuseksami, siis tervishoiupetsialistidel ei ole riiklikke registreid. Nende tööle võtmisel kontrollitakse hariduse vastavust ning vastutus on tööandjal.

Trofimovi sõnul pole meie tervishoius ühtegi regulatiivset takistust sõjapõgenikest tervishoiu tipp- või keskastme spetsialistide, näiteks füsioterapeutide, logopeedide, bioanalüütikute, radioloogiatehnikute, tegevusterapeutide, optometristide ja teiste palkamiseks (v.a keeleseadus). „Takistatud võib olla spetsialistide tegevuse rahastamine haigekassast. Näiteks nõutakse psühhoteraapia jmt teenuste puhul psühholoogilt kliinilise psühholoogi kutset.“