Sotsiaalministeerium soovib piirata käsimüügiravimite juurdehindlust

Käsimüügiravimite hindade regulatsioon ei täida praegusel kujul oma eesmärki ja vajab uuendamist, märkis intervjuus Med24-le sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Tairi Täht.

Riigikontroll on juba ammu märkinud, et Eestis on inimeste omaosalus ravimite ostmisel Euroopa suuremaid ja tavaapteegist ostetud ravimite eest tuleb maksta ebamõistlikult palju. Miks see ikka veel nii on?

Täpsustan, et Riigikontroll on oma vastuses riigikogu liikmele viidanud ravimiameti andmetele 2011. ja 2018. aastast, mille põhjal oli keskmine pakendi hulgimüügihind jaeapteekides 2011. aastal 13% ja 2018. aastal 10% kõrgem võrreldes haiglaapteekidega.

Üheks põhjuseks võib pidada seda, et haiglaapteegid ostavad ravimeid hangetega, kus hulgimüüjad omavahel konkureerivad, kuid teine oluline põhjus on ka asjaolu, et haiglad ostavad ravimeid suuremates kogustes korraga ja tehakse lepinguid mitmeks aastaks. Pikemaajalise trendi kohta info saamiseks tuleks uurida hindade erinevust viimastele (2022. aasta) andmetele tuginedes.

Milliseid muudatusi planeeritakse ministeeriumis ravimite hindade reguleerimisel?

Ravimite hindade reguleerimine on oluline nii patsiendi omaosaluskoormuse kui tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse säilitamise vaatest.

Sotsiaalministeerium lähtub ravimite rahalise kättesaadavuse parandamisel eesmärkidest, mida seab käesoleva aasta alguses vastu võetud Ravimipoliitika 2030. Ravimite hinnakujundust mõjutavad poliitikameetmed mitmel tasandil.

Tervisekassa rahastatavate (nii haiglaravimite kui ambulatoorseks kasutamiseks mõeldud) ravimite kulude kontrolli all hoidmiseks on peamiste meetmetena kasutusel Tervisekassa hinnaläbirääkimised ravimitootjatega ja kehtiv piirhinna regulatsioon. Ülejäänud ehk käsimüügiravimite hindade peamiseks kontrollimeetmeks on Eestis ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirangud. Nende puhul kehtib tootjahinna tasandil vaba hinnastamine ja piiratud on ainult juurdehindlus tarneahelas (hulgimüügis ja apteekides).

Kuivõrd mitmete analüüside põhjal on tõdetud, et kehtiv regulatsioon praegusel kujul ei täida oma eesmärki ja vajab ka uuendamist, siis on sotsiaalministeerium tegemas analüüsi tarneahela hinnaregulatsiooni võimalike alternatiivsete mudelite teemal, uurides ka teiste riikide praktikaid, sealhulgas rakendatavaid tootjahinna kontrollimeetmeid.

Analüüs peaks valmima oktoobri jooksul ning selle käigus tehakse intervjuud ka kõigi ravimituru osapooltega (tootjad, hulgimüüjad, jaeapteegid, tervishoiutöötajad, tarbijad).

Analüüsi valmimise järel on sotsiaalministeeriumil plaanis korraldada arutelud võimalike alternatiivsete valikute mõjude hindamiseks ja teha selle põhjal muudatusettepanekud. Ravimite hinda mõjutab kindlasti ka käibemaksu määr, mille vähendamist arutati eelmise Riigikogu koosseisu ajal, kuid mille osas praegune valitsuskoalitsioon ei ole eesmärke seadnud.

Miks peatus ravimite kättesaadavust ja hindu näitava andmebaasi loomise protsess ministeeriumis?

Ravimiregistrisse ravimite saadavuse ja hinnainfo lisamise projekt on Ravimiameti ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt ette valmistatud ja endiselt töös. Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt on praegu lahendamisel arenduste rahastamisega seotud juriidilised küsimused.

Kuidas minnakse edasi apteegireformiga?

1.aprillil 2020. aastal jõustunud apteegireformiga tehtud seadusemuudatused on rakendatud ja Ravimiamet kontrollib ka nende nõuete täitmist nii praegu kui ka tulevikus.

Hulgimüüjate ja apteekide vaheliste konkurentsiõigusega vastuolus olevate praktikate tuvastamisega tegeleb Konkurentsiamet ja vastava praktika ilmnemisel võetakse vajalikud meetmed ja algatatakse menetlused vastava pädeva asutuse poolt.

Sotsiaalministeerium ei kavanda praegu täiendavaid seadusemuudatusi hulgimüügi ja apteekide omandiküsimusega seonduvalt, sellel teemal ei ole ka valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2023-2027 eesmärke seatud.

Mida kavatsetakse ikkagi teha, et hulgifirmad ei saaks dikteerida ebamõistlikult kõrgeid hindu, et turg oleks läbipaistvam ja ravimid inimestele paremini kättesaadavad?

Ravimite hulgimüügil kehtivad juurdehindluse piirangud ja nende piirangute ajakohastamisega sotsiaalministeerium tegelebki, uurides võimalikke alternatiivseid regulatsioonimudeleid eelviidatud analüüsi kontekstis. Selle analüüsi käigus uuritakse ka võimalikke kontrollimeetmeid tegeliku hulgimüügi ostuhinna väljaselgitamiseks ja loodame leida võimalusi, kuidas paremini ravimite juurdehindlust tarneahelas piirata, tagades sektori jätkusuutlikkuse ja ravimite taskukohasuse vahelise tasakaalu. Analüüsis hinnatakse ka järelevalve tugevdamise võimalusi.

Samal ajal sõltub ravimite kättesaadavus patsiendile lisaks hinnale ka paljudest muudest asjaoludest, näiteks Tervisekassa hüvitamisest, täiendavatest toetusmeetmetest (nt haavatavatele gruppidele), ravimite tarnehäiretest tulenevate alternatiividega seonduvatest probleemidest ja paljust muust, millega sotsiaalministeerium samuti paralleelselt tegeleb.

Näiteks on ülevaatamisel protsess müügiloata ravimite hüvitamise sujuvamaks muutmiseks kõigile osapooltele ja eriti patsiendile patsiendi mugavuse ja taskukohasuse vaatest.

Milline peaks olema ideaalis ravimite hulgimüüjate roll Eestis?

Ravimite hulgimüüjate roll ravimite käitlemisel on sätestatud ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides. Hulgimüügi tegevusloa omajatel on lisaks ravimite kättesaadavuse tagamisele samaväärselt oluline roll ka ravimite ohutuse ja kvaliteedi tagamisel.

Kuivõrd on ravimite hindade probleemistiku lahendamiseks olemas poliitiline tahe?

Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2023-2027 ei ole ravimite valdkonnas täpsemaid sihte seatud.