Sotsiaalkindlustusamet otsib juurde üheksat kriisihooldusperet

Kriisihooldusperes viibimine annab lapsele võimaluse saada osa toimivast perekonnast, mis mõne lapse jaoks on esmakordne kogemus. Kriisihooldusperes viibib laps mõnest päevast kuni kolme kuuni (vajadusel kauem) ja pere peab olema valmis last vastu võtma kahetunnise etteteatamisega.

Eesti kriisihoolduspered – kes nad on ja kes neid vajavad?

2023. aastal vajasid kriisihoolduspere abi eriti just väikelapsed – 13st kriisihooldusperre paigutatud lapsest 8 olid nooremad kui 18-kuused. Noorim lastest oli vaid kuuepäevane, vanim 11-aastane. Lapsed viibisid peredes kolmest päevast kuni erandkorras kaheksa kuuni. Kriisihooldusperest naasid lapsed koju või liikusid edasi lapsendajaperre, hooldusperre, eestkostele või perekodusse.

Käesoleval aastal on juuli lõpu seisuga kriisihooldusperes viibinud juba 13 last. Noorim neist oli mõnepäevane beebi ja vanim 14-aastane. Lapsed on peredes viibinud 17 päevast kuni nelja kuuni. Enamus lapsi on naasnud koju bioloogilise pere juurde.

Kriisihoolduspered on tavalised pered. Nad elavad nii linnas kui maapiirkonnas. Nende seas on nii lastega kui ka lasteta peresid. Osades peredes tervitavad lapsi lisaks pererahvale ka kassid, koerad, kitsed, lambad, haned, papagoid, merisead ja teised linnud-loomad, kes pakuvad igapäevast paiteraapia võimalust. Ühes peres on ka koolitatud teraapiakoer.

Peredel on erinevad huvid ja oskused, aga neid ühendab soov pakkuda hoolitsust ja tuge lapsele keerulisel eluperioodil, samuti on neil laste eest hoolitsemise kogemus.

Peredesse on oodatud nii eesti- kui venekeelsed lapsed, osa peredest on valmis vastu võtma ka mitu ühe pere last.

Aktiivseid kriisihooldusperesid on Eestis praegu neli ning nad asuvad Tallinna kesklinnas, Viimsis, Rakvere linnas ning Toila vallas.

Suurema hooldusvajadusega lapse eest hoolitsevad erihoolduspered, mis on mõeldud lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge.

Selliseid peresid on Eestis praegu kokku kolm: Tallinnas, Toila vallas ja Põlvamaal. Kõik kolm erihooldusperedes viibivat last on seal pikaajalisel hooldusel.

Ehk saad just sina pakkuda hoolt ja armastust lapsele, kes ei saa kasvada sünniperes?

Sotsiaalkindlustusamet otsib peresid, kes pakuksid ajutist hoolt lapsele, kel pole oma kodus enam turvaline.

• Kriisihoolduspere tagab lapse vastuvõtmise kahe tunni jooksul. Nii jõuab laps otse perekonda ega pea vahepeal viibima turvakodus.
• Kriisihoolduspere vanemaks sobib avatud ja soe inimene, kellel on võimalus ja valmisolek pühenduda lapsele ajal, mil laps seda väga vajab.
• Kriisihoolduspere peab läbima vajaliku ettevalmistuse ja traumakoolituse.
• Emotsionaalset ja rahalist tuge pakuvad peredele teenuse korraldajad SOS Lasteküla Eesti Ühing ja Tallinna Lastekodu. Peredele makstakse valmisolekutasu.
• Sotsiaalkindlustusamet alustas kriisi- ja erihooldusperede teenustega 2020. aastal. Alates 2024. aastast on kriisi- ja erihoolduspere teenus riigieelarveline.