Söömishäired jäävad Eestis sageli diagnoosimata ja ravimata

Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor Kirsti Akkermanni sõnul sureb ühe hiljutise uuringu järgi maailmas iga 52 minuti järel keegi söömisest põhjustatud komplikatsioonide tõttu. See näitab, et söömis- ja toitumishäired on üleilmselt suur probleem, kirjutab Novaator.

Kuigi sageli kasutavad inimesed mõisteid söömis- ja toitumishäire samatähenduslikena, siis seda need tegelikult ei ole. Söömishäirete keskmes on tugev hirm kehakaalu tõusu ees. Selle küüsis vaevlevad inimesed mõtlevad pidevalt oma välimusele ja kontrollivad muu hulgas oma kehakaalu. Söömishäirete alla liigituvad haigused nagu anoreksia, buliimia on aga ka liigsöömishäire. "Nüüd räägitakse ka öise söömise sündroomist, mis sarnaneb liigsöömishäirele," ütles professor Vikerraadio saates "Huvitaja".

Akkermanni sõnul on toitumishäireid uuritud üsna vähe. Kaks aastat tagasi alustas ta Tartu Ülikoolis ja kognitiivse käitumisteraapia keskuses toitumisuuringuga. "Praegu me tegelikult ei tea mitte midagi toitumishäirete levimusest, sest ei Eestis ega väga paljudes teistes riikides pole seda infot," ütles ta.

Söömishäirete kohta on aga teadmisi veidi enam. "Me teame suhteliselt esindusliku valimi abil, et 15–25-aastaste naiste seas võib levimus olla isegi kaheksa protsendi ulatuses," lausus ta. Kui aga vaadata riiklikku statistikat, mis pärineb rahvastiku vaimse tervise uuringust, kus teadlastel õnnestus analüüsida ligi 6000 inimese andmeid, siis selle järgi põeb Eestis söömishäireid 0,2 protsenti Eesti inimestest. Samas selgus sellest samast uuringust, et igal neljandal inimesel esinevad kontrollimatud söömishood ning nad on oma söömise pärast väga mures.

Artiklit saab täismahus lugeda siit.