Soomes töötav arst: inimesed austavad piiranguid, maske kantakse palju
Soomes töötav perearst Maarja Näks rääkis, et sealsed inimesed austavad riigi poolt kehtestatud piiranguid ja täidavad neid kenasti. Maske kantakse palju.
Autor: Maarja Näks, Soomes töötav perearst
Hetkel on Soomes koroonasse nakatumine intensiivistunud. Igapäevaselt lisandub keskmiselt 400-500 uut juhtu, näiteks 4. detsembril oli nakatunuid 360. Kõige rohkem on nakatunuid Uusimaa piirkonnas ehk siis Helsingis ja selle ümbruses, kus on ka rahvastiku tihedus suurim. Haiglaravil on hetkel 141 ja intensiivravis 21 inimest. Kui kevadel olid nakatunud enamasti eakad inimesed, siis nüüd on nakatunuid kõige rohkem 20-29aastaste hulgas, tihedalt kannul 30-39aastased. Päevas testitakse keskeltläbi 25000-27000 inimest, nakatumiskordaja on viimase nädala seisuga 1,2-1,35.
Koroonateste tehakse kõigile, kellel on koroonaviirusele iseloomulikud sümptomid või kui meditsiinipersonal kahtlustab koroonat: kõik haiglaravi vajavad patsiendid, kellel on hingamisteede viirusinfektsiooni sümptomid, kõik hingamisteede infektsiooniga ambulatoorsed patsiendid ja vastavalt situatsioonile ka nakatunute kontaktsed.
Lisaks testitakse infektsionisti soovituste kohaselt lähikontaktseid süptomiteta inimesi ja teste tehakse ka inimestele, kes on olnud olukordades, kus on nakatumise tõenäosus suur ja kus tõenäolised nakatumise tagajärjed on tõsised: näiteks reisilt naasnud; õpetajad ja klassikaaslased, kui õpilasel on diagnoositud koroona; äsja vanadekodusse kolinud eakad; vangid ja vanglapersonal ja muud kinniste asutuste töötajad.
Soomes on avatud üleriigiline nõuandetelefon 116117, kuhu peab helistama esmajärjekorras, kui ilmneb sümptomeid või kui on olnud lähikontakt nakatunuga. Sealt saab täpsemad instruktsioonid edasise suhtes. Kuna kõikides tervisekeskustes ei toimu testimist, suunatakse patsient piirkonna sellisesse tervisekeskusesse, kus teste tehakse. Kui patsiendi üldseisund on hea, läheb ta vastust ootama koju. Raskes seisundis haiged hospitaliseeritakse järgides kõiki ettevaatusabinõusid ja nõudeid. Karantiini kestvus on sama kui Eestis. Karantiin kestab kontakti järgselt tavaliselt 10 päeva. Sümptomaatiliste patsientide lähikontaktid selgitatakse sümptomite algusele eelneva 48 tunni ja järgneva 7 päeva jooksul ja asümptomaatiliste puhul sama süsteemi järgi testi tegemise hetkest.
Suuremates haiglates/tervisekeskustes on eraldatud n-ö puhas ja must pool, mis tähendab, et kõik infektsiooniga patsiendid uuritakse ja testitakse n-ö musta poole peal. Puhta poole peal ravitakse kroonilisi vaevusi. Pooled hoitakse eraldi nakatumise vältimiseks. Mõned väiksemad tervisekeskused on jäetud ainult puhasteks, kuna vähese personali tõttu ja ilmselt ka rahalistel kaalutlustel ei ole mõtet seal üldse infektsiooniga patsiente uurida ega ravida.
Mina olen hetkel väikeses tervisekeskuses Essote piirkonnas, kuhu ei tule ühtegi infektsiooniga patsienti. Küll aga on novembri keskpaigast alates hakatud siin COVID-19 teste tegema, maksimaalselt 1 päevas. Õde riietub kaitseriietesse, paneb maski ja visiiri ette ja võtab proovi välitingimustes, nii et potentsiaalne nakatunu ei tule tervisekeskuse ruumidesse.
Maakonniti on ilmselt piirangud ja soovitused viiruse vältimiseks ja tõrjumiseks veidi erinevad, kuid põhimõtted on samad. Maski soovitatakse kasutada põhimõtteliselt kõigile üle 15aastastele avalikes kohtades, näiteks kauplustes, pankades, ühistranspordis, spordisaalides, töökohtades, lisaks ka koolides. Soojalt soovitatakse kaugtöö tegemist.
Lisaks on ka töökohtades piiratud personali omavaheline läbikäimine, näiteks korraga võib puhketoas pausil olla vaid 5 inimest, osa kohtades peetakse ka täpset logikirja, et võimaliku nakatumise korral oleks lähikontaktide selgitamine kiire ja efektiivne. Perekondlikud ja ka muud suuremad koosviibimised sugulastega on keelatud. Maksimaalselt võib koguneda 10 inimest ja seda ka tungival vajadusel, näiteks matustel.
Eriti suurt tähelepanu pööratakse riskirühmadele. Eakate külastamist vanadekodudes ja ka muude hooldusasutuste elanike külastamist on soovitav vältida. Kohtuda soovitatakse pigem vabas õhus kui kinnises ruumis. Kõik vältimatud kontaktid registreeritakse. Kõik avalikud kogunemised on samuti määramata ajaks keelatud.
Reglementeeritud on ka hobidega tegelemine. Alates 1. detsembrist on näiteks Uusimaal katkestatud kõik harrastustegevused siseruumides ja üle 20aastastel ka vabas õhus. Kõik kontaktspordiala treeningud on samuti tühistatud. Suur osa keskkoole, kutsekoole, ülikoole on vastavalt võimalustele siirdunud kaugõppele ja lisa on tulemas. Koolilastele antakse koolis kohustuslik mask riigi poolt. Näiteks raamatukogudes on lubatud olla 15 minutit korraga. Riiklikul tasandil on piiratud ka restoranide ja meelelahutusasutuste tegevused. Alkoholi müüvad restoranid võivad olla avatud maksimaalselt kella 23ni, kliente tohib olla pool kuni kolmveerand maksimaalsest täituvusest. Reisimist ei soovitata. Tööasjus reisimine on lubatud. Riiki võib siseneda, kui püsiv elukoht ja töökoht on Soomes.
Kogemuse põhjal võin öelda, et inimesed austavad piiranguid ja täidavad neid päris kenasti... vähemalt minu piirkonnas. Maske kantakse palju. Eriti korralikult kannavad maske eakamad inimesed. Kindlasti võib olukord olla piirkonniti erinev.
4. detsembril avaldati uuring inimeste rahulolust valitsuse ja presidendiga seoses koroonaepideemia tõrjumisega, mis oli tehtud Yle Majandusuuringute poolt. Selgus, et 82% vastanutest on valitsuse tööga väga rahul ja suisa 91% arvates on ka president väga hästi kriisiga toime tulnud. Nagu ikka, on ka inimesi, kes ei ole niivõrd rahul, näiteks ettevõtjad.
Soomes maksab haigekassa ehk KELA inimestele n-ö nakkushaiguse päevaraha, kui pead olema arsti otsusel karantiinis, eneseisolatsioonis, töölt vaba või kui pead hoolitsema oma noorema kui 16aastase lapse eest, kes ei saa arsti otsusel kooli minna. Sellist rahalist toetust ei maksta, kui oled 10 päeva karantiinis välisreisi järgselt või kui näiteks laps ei saa kooli või lasteaeda minna, kuna asutus on suletud.
Hetkel on olukord haiglates võrdlemisi rahulik, kuna haiglaravil on inimesi kokku veel niivõrd vähe. Meditsiinipersonal on päris hästi toime tulnud. THL kodulehel on võrdlemisi täpsed ühised instruktsioonid eri olukordade jaoks, näiteks plaanilise haiglaravi korraldamine, hambaravi, võõrutusravi korraldamine jne. Lisaks üritab THL hoolitseda ka inimeste emotsionaalse heaolu eest – jällegi on kodulehel palju erinevaid soovitusi ja viiteid, kuidas tulla paremini toime igapäevase hirmuga enda ja oma lähedaste pärast seoses koroonaviirusega.