Soole mikrobioota mõjutab infektsioonhaiguste raskust
Hiirtel läbi viidud katses leiti, et soole mikrobioota mõjutab, kui vastuvõtlikud on loomad respiratoorsetele viirusinfektsioonidele ja kui raskelt need infektsioonid neil kulgevad. Segmenteeritud filamentsed bakterid kaitsesid hiiri viirustega nakatumise eest, sõltumata sellest, kas bakterid olid sooles loomupäraselt või manustatud.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Uuriti hiiri, kellel olid selged erinevused mikrobioomis ning hiiri, kes erinesid üksteisest ainult segmenteeritud filamentsete bakterite olemasolu või puudumise poolest. Loomi püüti nakatada erinevate respiratoorsete viirustega. Viiruskoormust kopsudes mõõdeti mitu päeva pärast nakatumist.
Viiruskoormus kopsudes erines märkimisväärselt, sõltuvalt loomade mikrobioomist. Hiirtel, kellel polnud segmenteeritud filamentseid baktereid sooles, kadusid infektsiooni progresseerudes kopsudest üsna kiiresti ära alveolaarmakrofaagid. Samade bakteritega koloniseeritud loomadel seevastu olid alveolaarmakrofaagid sedasi oma käitumist muutnud, et suutsid gripiviirusega nakatumisele vastu panna ja intensiivistasid põletikusignaale. Gripiviiruse tegutsemist takistati suures osas tänu komplemendisüsteemi aktiveerimisele. Interferooni ja omandatud immuunsust samas soolebakterite olemasolu või puudumine ei mõjutanud. Samuti oli segmenteeritud filamentsete bakterite kolonisatsiooni korral näha kaitset RS-viiruse ja SARS-CoV-2 suhtes.
Kas ja kuidas neid uusi teadmisi inimestel rakendada, pole praegu teada.
Ngo VL, et al. Intestinal microbiota programming of alveolar macrophages influences severity of respiratory viral infection. Cell Host Microbe. 2024 Jan 23:S1931-3128(24)00006-4. doi: 10.1016/j.chom.2024.01.002.