Sõdurist proteesimeistriks: tähendusrikas teekond
Madis Põri elu muutus tõsiselt 13 aastat tagasi, kui ta kaotas Afganistanis toimunud plahvatuses mõlemad jalad. Täna seisab ta 37-aastasenaomil jalgadel, aga aitab ka teistel sama teha, töötades Ida-Tallinna Keskhaiglas proteesimeistrina. Tema lugu on näide sitkusest, tahtejõust ja sellest, kuidas oskuslik meistritöö suudab muuta inimeste elusid.
Artikkel ilmus ITK Sõnumid veebruarinumbris. Selle autoriks on Inge Suder.
Madis Põri lugu on lahutamatult seotud proteesimise valdkonnaga. Kui 2012. aasta 12. mail sai ta jalgu kaotades eluohtliku vigastuse, sattus ta ootamatult maailma, mida ta polnud varem osanud ettegi kujutada. Pärast esimesi operatsioone ja kuid kestnud taastusravi Suurbritannias sai ta esimesed proteesid – kogemuse, mis pani aluse tema praegusele ametile.
„Esimeste proteeside saamine ei olnud sugugi lihtne,“ meenutab Madis. „Vasaku jala köndiga oli keeruline lugu, kuna seal oli palju luiseid osi ja armkude. Alles USA spetsialistide käe all sain endale proteesid, mis päriselt sobisid.“ Just see kogemus äratas temas huvi valdkonna vastu ja andis tulevastele otsustele hoogu.
Kuidas saada proteesimeistriks
Taastusravi ajal Ida-Tallinna Keskhaiglas sattus Madis kokku inimestega, kes rajasid Amputatsioonijärgse Taastusravi Keskust. „Keegi viskas nalja, et kas ma ei tahaks proteesimeistriks hakata,“ meenutab ta. Sel ajal olid tal küll teised plaanid, aga kui haigla otsis konkursi teel uusi proteesimeistreid, otsustas ta kandideerida. Koos Madisega valiti välja Anti Pigul, kes oli hariduselt füsioterapeut. Nad läbisid intensiivkoolituse Ameerika Ühendriikides, kus õppisid kvaliteetsete proteeside valmistamise kunsti. „Me õppisime kõike alates materjalide omadustest kuni biomehaanikani ning tõime need teadmised Eestisse kaasa.
Valdkond areneb pidevalt, nii et peame alati uuendustega kursis olema,“ ütleb Madis. Täna on Madis ja Anti täiuslik tandem, kes loovad proteese, mis muudavad elusid. „Me ei valmista pelgalt seadmeid, vaid taastame liikuvuse ja väärikuse,“ rõhutab Madis.
Proteesimise kunst ja teadus
Madise isiklikud kogemused amputatsioonist annavad talle ainulaadse perspektiivi patsientide vajaduste mõistmiseks. „Iga kõnd on erinev,“ selgitab ta. „Me peame arvestama patsiendi anatoomia, elustiili ja eelistustega, et luua protees, mis sobib ideaalselt.“
Tema töö ei ole sugugi rutiinne. Proteeside valmistamise maailmas on revolutsioonilisi uuendusi, nagu 3D-printimine ja nutikad liigesesõlmed. „Me arendame pidevalt oma oskusi ja teadmisi, et teha iga järgmine protees paremaks ja mugavamaks kui eelmine.“
Alates 2023. aastast on Madis ja tema tiim loonud proteese ka Ukraina sõduritele, kes on sõjas vigastada saanud. „Need juhtumid on tihti keerukamad vigastuste olemuse tõttu,“ tõdeb ta. „Aga see on äärmiselt rahuldustpakkuv, kui näeme, kuidas noored mehed, kes saabuvad karkude või ratastooliga, lahkuvad meie tehtud proteesidel kõndides.“
Uus algus pärast kaotust
Madis on jätnud seljataha tegevteenistuse ja keskendub täna eraelule, tööle ja tulevikule. Tema päevad on täis tähenduslikku tööd, mis annab talle võimaluse teistele toeks olla. „On rahuldustpakkuv anda oma panus, aidates teistel oma iseseisvust tagasi saada,“ räägib ta. Madis aitab nüüd omakorda Ukraina vigastatud võitlejaid.
Koduses elus naudib Madis rahulikku argipäeva koos elukaaslase Merlisega, kellega ta tutvus Sinilille kampaania „Anname au!“ kaudu. „Oleme loonud oma elu, mis on täis armastust ja rõõmu,“ rõhutab ta.
Madis Põri teekond vigastatud sõdurist oskuslikuks proteesimeistriks on lugu sellest, kuidas vastupidavus ja sihikindlus võivad elusid muuta. Ta on oma elu uuesti üles ehitanud, aga aidanud ka lugematul hulgal teistel oma teed jätkata, näidates, et isegi suurte raskuste kiuste on võimalik leida uus algus.