Silmapaistva noore eestlase konkursile on nomineeritud kaks perearsti

Programmi "Silmapaistev Noor Eestlane" raames tunnustatakse noori inimesi vanuses 18-40 eluaastat, kes paistavad silma märkimisväärsete tulemustega oma tegevusalal ning algatavad positiivseid muutusi ühiskonnas. Sel aastal on nominente neliteist, kelle seas on perearstid Elle-Mall Sadrak ja Alina Terep.

Alina Terepit iseloomustatakse programmi lehel noore ja aktiivse perearstina, kes on rajanud Tallinna lähedale Jürisse väga hästi töötava ja kõrge kvaliteediga tervisekeskuse. See on tohutu töö, mis nõuab igapäevaselt suurt energiat. Kuid veel olulisem on see, mida dr Terep on teinud COVID-i ajal: ta on suutnud teha seda, mida aastaid ei ole suudetud. Ta on ühte liitnud eesti ja vene keelt kõnelevad perearstid kogu Eestis. Aprillis käis ta visiidil Ida-Virumaal, kui räägiti, et sealsed perearstid ei testi patsiente. Sealt tulev info oli väga vastuoluline ja kohapeal selgus palju huvitavat. Sellest ajast on dr Terep hoidnud kontakti vene keelt kõnelevate perearstidega regulaarsete zoom-koosolekute kaudu, lisaks isiklikud telefonikõned, e-mailid jms. Eesti Perearstide Selts küll lasi kogu infomaterjali ja juhendid tõlkida vene keelde, kuid oli vaja, et keegi need venekeelsetele arstidele-õdedele "kandikul kätte viiks" - ja dr Terep tegi seda. Sealsed meedikud on harjunud keeleprobleemi tõttu hoiduma tagaplaanile, sageli ei julgeta esitada küsimusi. Dr Terep on aidanud neid järje peale, selgitanud, õpetanud, kuidas uudses olukorras toime tulla. Selle tulemusena on Ida-Virumaal pakutav perearstiabi olnud inimeste jaoks oluliselt parema kvaliteediga kui see olnuks ilma dr Terepi pideva toetuseta.

Elle-Mall Sadraku kohta kirjutatakse, et ta teeb põhitöö kõrvalt palju sellist, mis mõjutab kogu Eesti perearstisüsteemi ning selle kaudu loomulikult ka meid, patsiente. Ta on perearstide esindaja Maailmapanga riskipõhise ravijuhtimise projektis. Tegemist on projektiga, mis uurib, kuidas saaks Eestis mitmeid haigusi põdevaid inimesi kõige enam aidata. Ta vastutab perearstide kvaliteedisüsteemi eest ja arendab seda pidevalt, koostöös haigekassaga. Aastate jooksul on see aidanud tõsta ja ühtlustada perearstikeskuste kvaliteeti. COVID-i perioodil on Elle-Mall olnud perearste juhtiva COVID töögrupi aktiivne liige ja viimased 3 kuud seda juhtinud. COVID-i grupis on dr Sadrak loonud valveperearstikeskuste süsteemi, mille ülesandeks on üle võtta rivist välja löödud perearstikeskuste töö, samuti koordineerib praegust vaktsineerimisprotsessi perearstikeskustes. Dr Sadrak on ka perearstide üks kolmest esindajast Terviseameti staabis. Elle-Mall on äärmiselt põhjalik, jõuline, süsteemne, sihikindel, usaldusväärne ja tark. Ta on seda tõestanud varem, kuid eriti nüüd, COVID-i ajal.

Nominentide seas on ka Hindrek Teder, kes on oma doktoriõpingutes ja töös keskendunud mitte-invasiivse loote sünnieelse sõeluuringute (NIPT) arendusele ja rakendamisele meditsiinis. NIPT meetod toetab loote kromosoomhaiguste varajast avastamist. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse poolt pakutav kodumaine NIPT analüüs võimaldas kevadisel COVID-i ajal leevendada haiglate ülekoormust ja säilitada järjepidevat loote sünnieelset sõeluuringut kõigile Eesti rasedatele. Tänu Hindreku teaduslikule panusele on arendatud välja oluliselt täpsem mitte-invasiivne loote sõeluuring, mis võimaldab leevendada tervishoiusüsteemile langevat koormust. Taoline edasipüüdlik noor võiks ning peaks olema eeskujuks kõikidele tulevastele silmapaistvatele noortele.

Veel on nomineeritud Toivo Tänavsuu, kelle panus ühiskonda on suur ja oluline mitmes mõttes. 2014. aasta veebruaris asutas ta koos oma ema Hille Tänavsuu ja Janek Mäggiga Vähiravifondi Kingitud Elu. SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu on eraalgatuslik vähiravi toetusfond, mille missioon on aidata vähihaigeid, kelle ravimist riik ei toeta. Tema tegevus on mõjutanud tugevalt Eesti heategevusmaastikku, näidates kui paljud meist on valmis toetama hädas abivajajaid. Tema julgus ja võimalik, et ka jonnakus, seista vastu süsteemile ning leida viisid, kuidas abivajajaid toetada, on imetlusväärne. 38-aastaselt asus ta õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, et tulevikus panustada veel enam inimeste aitamisele. Abivajajad on olnud vanuses 5-83 eluaastat ja paiknevad üle Eesti. Mitmed inimesed on tänu fondi toele vähist täielikult tervenenud ning kümned inimesed on fondi toel saanud elada aasta või aastaid täisväärtuslikult oma lähedaste keskel. Toivo isiklik kogemus lähedase kaotusest läbi vähi, viis Eesti ühe tippajakirjaniku hoopis teistele radadele. Toivo sammud on ehe näide, kes teeb see jõuab ja oma tegevuse läbi teenib inimkonda. Nagu fondi kodulehel seisab: ei saa kellelegi elupäevi garanteerida, küll aga säilitada lootuse ja anda võimaluse proovida parimat ravi, elada või terveks saada. Nii on lootus paljude lähedaste jaoks see, mis annab jõudu edasi liikumiseks ning seda rahas mõõta ei saa.