Sikkut magustatud jookide maksust: vaadates teiste riikide kogemust, on jube julge tunne

"Oleme maksu üles ehitanud nii, et ta selgelt avaldaks mõju noortele tarbijatele ehk hinnatõus oleks umbes 20%. Rohke suhkrusisaldusega jookide puhul on see isegi suurem selleks, et ta tõepoolest hakkaks vähendama tarbimist," rääkis minister Riina Sikkut kolmapäevasel pressikonverentsil.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juht Heli Laarmann ütles, et magustatud jookide maks on 3-astmeline: väiksema suhkrusisaldusega joogid maksustakse madalama maksuga kui kõrgema suhkrusisaldusega joogid. Maksujõustumine on planeeritud järgmise aasta algusest, kusjuures esimene aasta on leebemate tingimustega üleminekuaasta, mille jooksul saavad tootjad oma tooteid kohandada.

Laarmanni sõnul rakendub alates 2026. aastast näiteks 500 ml karastusjoogile, kus on vähemalt 5 grammi, kuid vähem kui 8 grammi suhkrut 100 milliliitris, 7,5-sendine maks. Maksumäär on seega 0,15 eurot liitri kohta. Kui 500 ml karastusjoogis on 100 ml kohta 8 ja rohkem grammi suhkrut, lisandub 22,5-sendine maks ehk maksumäär on 0,45 eurot liitri kohta. Kui suhkru asemel on kasutatud kunstlikke magustajaid, rakendub maks alates nende esimest grammist.

Terviseminister märkis, et üleminek erinevate maksuastmete vahel on väga järsk, mistõttu erineb maks suuresti jookide puhul, kus on alla või kus on üle 8 grammi suhkrut 100 ml kohta. “Praegu on suures osas limonaadidest ligi 10 g suhkrut 100 ml kohta. Maksuerisus kahe astme vahel on nii suur, et see võiks tõepoolest motiveerida retseptide ümber vaatamist, sest maksumäära vähenemine on väga oluline.”

Sikkut rõhutas, et kui joogile on lisatud kunstlikke magustajaid, läheb ta maksu alla. “Me ei saa kuidagi öelda, et kunstlikud magustajad oleksid tervislikud või et me sooviksime, et inimesed roosuhkru asemel tarbiksid rohkem aspartaami. Samas on kunstliku magustaja puhul vaja väiksemat kogust, et saada see hea magus maitse kätte. Seetõttu tavaliste roosuhkruga jookide puhul me ei maksusta neid jooke, mille suhkrusisaldus on alla 5 g 100 ml koha, aga magusainete puhul rakendub maks esimesest grammist.”

Maksustatakse mittealkohoolsed joogid, nagu näiteks limonaadid, kaljad, energiajoogid ja ka alkoholivabad õlud. “Me ei maksusta tooteid, millele ei ole lisatud suhkrut või mis on juba toiduained, ja mille kohta ei saa üheselt öelda, et neil mingeid kasulikke mõjusid ei ole,” selgitas minister ja tõi näitena vee, piima, naturaalsed mahlad ja joogijogurtid.

Maks võib vähendada ka tervisealast ebavõrdsust

Sikkut märkis, et kuigi seitse aastat tagasi Riigikogus lisatud erandi tõttu antud maksu välja ei kuulutatud, ei tähenda see, et tegemist oleks ebatõhusa viisiga vähendada lisatud suhkrute tarbimist, muuta toidulauda tervislikumaks ja lõpuks jõuda ka selleni, et meil ei tuleks ülemäärase kehakaaluga lapsi juurde samas tempos nagu seni. “Magustatud joogid on tõepoolest see osa meie toidulauast, mille täiendatud tarbimist ei saa kellelegi soovitada, ole sa laps või täiskasvanu.”

Paraku on täheldatav Eestis ka ebavõrdsuse süvenemine laste seas, mistõttu näiteks madalama sissetulekuga leibkondades elavatel lastel on sageli kõrgem kehakaal ja väiksem tasulises huvitegevuses osalemine. “Lapsed, kes toimetavad taskuraha piires, on hinnatundlik grupp. Ka see, kui toode muutub 7, 15 või 44 senti kallimaks, mõjutab nende tarbimiskäitumist ja vähendab sissejoodava suhkru kogust. Just see ongi oluline, et need meetmed ei suurenda, vaid vähendaksid ka tervisealast ebavõrdsust. Selliseid instrumente on riigil väga keeruline leida ja seetõttu on jube julge tunne, vaadates teiste riikide, näiteks Portugali või Inglismaa kogemust. Meil on tõendus teistest riikidest, et jookidesse lisatud suhkrukogused ja tarbitavad kogused maksu tõttu vähenevad,” märkis minister ja lootis, et kui riik rakendab ka teisi meetmeid, mis panevad lapsi rohkem liikuma ja tervislikumalt toituma, on võimalik laste ülekaalulisuse vähendamise osas häid tulemusi saada.

“Pärast seda, kui maks on rakendatud, saame hakata hindama nii tarbimist kui ka mõju tervisele. See mõju tervisele ei tule homme, kuid samm on astutud õiges suunas ja loodetavasti saame selgitada positiivseid tulemusi mõne aasta pärast,” ütles Sikkut.