SGLT2-inhibiitori tarvitamine on seotud kodade arütmiate vähenemisega

Võimalik, et SGLT2 inhibiitorite antiarütmiline mõju on üks mehhanisme, mille kaudu need ravimid mõjuvad südamepuudulikkusele soodsalt.

Uuringus osales 13 890 järjest prospektiivselt sellesse haaratud patsienti, kellele paigaldati aastatel 2015–2020 südant mõjutav elektrooniline seade ühes viiest uuringus osalevast haiglast Iisraelis. Sobivate seadmete hulka kuulusid püsistimulaatorid, implanteeritavad kardioverter-defibrillaatorid, kardiaalse resünkroniseeriva ravi seadmed ning implanteeritavad südamemonitorid. Arütmia episoode identifitseeris elektrofüsioloogidest koosnev pimendatud komitee.

Uuringu alguses seadme implanteerimise ajal ei saanud 12 992 (94%) patsienti SGLT2 inhibiitorit ja ainult 898 (6%) said. Viimastest 39% said dapagliflosiini, 35% empagliflosiini ja 26% kanagliflosiini.

SGLT2 inhibiitorit saavad patsiendid olid implanteerimise ajal oluliselt nooremad kui neid ravimeid mittesaanud patsiendid (59 vs. 69 aastat), samuti oli neil rohkem diabeeti (78% vs. 25%), isheemilist kardiomüopaatiat (63% vs. 39%), südamepuudulikkust (38% vs. 31%) ja hüpertensiooni (69% vs. 63%). Kodade virvendusarütmiat oli mõlemas grupis anamneesis enam-vähem sama palju: 31%-l SGLT2 inhibiitoreid tarvitanud ja 35%-l neid mittetarvitanud patsientidest.

Uuringu esmane tulemusnäitaja oli arütmiaepisoodide koguarv ligi 24 500 patsiendiaastat kestnud jälgimisperioodi vältel. Sel perioodil esines ligi 20 000 kodade arütmia ja 3231 ventrikulaarse arütmia episoodi.

Ravi SGLT2 inhibiitoritega uuringu alguses oli seotud märkimisväärse, 24%-lise suhtelise riski vähenemisega kodade arütmia esmakordseks tekkeks, 24%-lise vähenemisega nii kodade kui vatsakeste arütmia episoodide osas ning kogusuremuse 42%-lise suhtelise vähenemisega, võrreldes SGLT2 inhibiitorite mittetarvitamisega. Ainus analüüsitud tulemusnäitaja, mis gruppide vahel oluliselt ei erinenud, oli ventrikulaarsete arütmiate esinemine, mis oli SGLT2 inhibiitorite tarvitajatel 7% väiksem.

Absoluutseid riske vaadates oli SGLT2 inhibiitorite tarvitamine seotud 1% võrra väiksema kodade arütmia episoodide esinemisega aastas – SGLT2 inhibiitorite mittetarvitajatel esines neid arütmiaid 2,5%-l ja ravi tarvitajatel 1,5%.

Täiendavas analüüsis sobitati 898 SGLT2 inhibiitori tarvitajat sarnaste ravi mittetarvitajatega. Ka selle kalkulatsiooni tulemused olid väga lähedased esialgse kogu uuringupopulatsiooni hõlmanud analüüsiga. Võrreldes ravi mittetarvitajatega oli SGLT2 inhibiitorite tarvitajatel 23% vähem kodade arütmiaid, 44% väiksem kogusuremus ja 22% vähem kodade või vatsakeste arütmiaid – kõik erinevused olid statistiliselt olulised. Ventrikulaarseid arütmiaid esines 5% vähem ja see erinevus polnud oluline. Siin analüüsides oli kodade arütmiate sageduse absoluutne vähenemine 1,3% aastas.

Seega toob SGLT2 inhibiitorite tarvitamine kaasa oluliselt vähem kodade arütmiaid ja väiksema üldsuremuse. Arvatakse, et see on tingitud vasaku koja rõhu vähenemisest.

Allikas: SGLT2 Inhibitor Use Tied to Fewer Atrial Arrhythmias - Medscape - Dec 02, 2021.