SELTSIDE PÖÖRDUMINE: probleemid antibakteriaalsete ravimite kättesaadavusega apteegivõrgus on süvenenud

"Probleemid antibakteriaalsete ravimite kättesaadavusega Eesti apteegivõrgus on kestnud kuid ning on süvenenud," kirjutavad seltsid. "Sageli puuduvad nii esmavaliku antibakteriaalsed ravimid (näiteks penitsilliin, amoksitsilliin) kui ka väikelastele sobivad ravimvormid (suspensioonid)."

Seltside väitel on kättesaadavus prognoosimatu, mis teeb haiglate EMO-de töö komplitseerituks. Kusjuures mõnda sobilikku ravimit või ravimvormi on saada vaid haige lapse elukohast kaugel asuvas apteegis – näiteks laps elab Tartus ja ravimit leidub Karksi-Nuia apteegis. Kevadel oli näiteks Tartu linnas olukord, kus suurtes apteekides oli saada maksimaalselt vaid 3 antibiootikumi, neist 1-2 suspensiooni vormis (sh neist üks ilma soodustuseta).

"Antibakteriaalse ravi ordineerimine peaks olema ratsionaalne – suunatud kõige tõenäolisema haigustekitaja vastu. Kujunenud ravimite puuduse olukorras ei ole sageli võimalik kasutada esmavaliku preparaate ning ravimeid nende toimespektri alusel," kirjutavad seltsid. "Peale pandeemiat on haigestumine erinevatesse ägedatesse infektsioonhaigustesse suurenenud – näiteks sarlakitesse ja streptokokilisse tonsilliiti. Nende haiguste esmavaliku ravimiks on penitsilliin, aga arstid on sunnitud välja kirjutama oluliselt laiema toimespektriga antibiootikume."

Eelpooltoodud olukord võib seltside hinnangul viia ägedate infektsioonhaiguste ebaõigele ravile, millel võivad olla laste tervisele ohtlikud tagajärjed - antibiootikumresistentsete mikroobide levik laste seas.

"Oleme mures sügisel saabuva infektsioonhaiguste hooaja pärast, mil haigestumus võrreldes suvega on kordi suurem," kirjutavad seltsid pöördumises terviseministrile, soovides teada, milline on sotsiaalministeeriumi plaan või strateegia antud olukorra lahendamiseks.