Ruth Kalda: arengukava peabki olema ambitsioonikas

Reedel toimus Eesti Perearstide Seltsi aastakonverents „Liivast ei saa leiba ega savist saia“ (Tarvastu vanasõna). Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda rääkis esmatasandi tervishoiu arengukavast, meenutades alustuseks selle visiooni, et Eesti esmatasandi tervishoid võiks olla 2035. aastaks parim Euroopas.

„Kui me ei julge suurelt unistada, siis ega me ka midagi ei saavuta,“ kommenteeris Kalda ambitsioonikat sõnastust. „Kui juba luua arengukava, siis luua selline, nagu me tahaksime, et meie peremeditsiin 2035. aastal välja näeks.“

Ta rõhutas koos tegemise olulisust ning tõi välja, et selle arengukava loomisse olnud kaasatud ligi 200 oma ala eksperti. Arengukava peaks andma vastused küsimustele või lahendused probleemidele, mis on esmatasandil ees. Loomulikult mitte ainult esmatasandil, sest kooskõla peab olema ka teiste arengukavadega.

Kalda palus publikul nimetada kõige olulisema, millele peaks esmatasandi tervishoiu arengukava andma vastuse või pakkuma lahenduse. Selleks said kohalviibijad kirjutada läbi Slido rakenduse märksõna ning vastused kuvati kohe sõnapilvena ekraanile. Enim mainitud märksõnad perearstide jaoks olid: järjepidevus, jätkusuutlikkus, kvaliteet, tööjõu puudus, koostöö, laiahaardelisus.

„Üsna paljudes riikides, kus olen käinud, teatakse Eesti tervishoidu ja öeldakse, et see on olnud eeskujuks. Ma ei räägi ainult Ida-Euroopa riikidest, vaid ka Lääne-Euroopast,“ rääkis Kalda ning meenutas, et käis alles hiljuti Soome kolleegidele Eesti esmatasandi tervishoiust rääkimas. Kalda sõnul pidasid soomlased seda, et Eestis on inimestel oma perearst, väga oluliseks väärtuseks. „Nad tegelikult ise soovivad kah üle minna sellisele süsteemile ja soovisid, et ma tuleks ja räägiks neile ühe näitena, kuidas see meil käib ja mida peab selleks tegema.“

Kuigi Eestis on tööjõuga probleemid, mis vähemalt mõnda aega veel süvenevad, ning mõnes kohas võib olla hästi, kui patsiendil on tervisekeskuski, kuhu pöörduda, ei tohiks me Kalda sõnul unustada perearsti ja patsiendi suhte olulisust ja väärtust. Samal ajal teades, et alati ei pea patsiendil olema iga terviseprobleemi puhul vastas perearst, sest on veel palju teisi esmatasandi spetsialiste, aga alati, kui on vajadus perearsti järele, siis peaks ta olema olemas.

„Me kõik peaksime mõistma, et me tegelikult tegutseme sellepärast, et meie inimeste tervis oleks hoitud,” jätkas Kalda. Nii on sõnastatud ka arengukava missioon. Väärtused, millega seda saavutada soovitakse on usaldusväärsus, inimkesksus, kaasaegsus ja uuenduslikkus ning koostöökesksus. Usaldusväärsus tähendab Kalda sõnul muu hulgas seda, et me hindame ennast ja teisi kolleege, hindame patsiendi ja perearsti koostööd ning pakume usaldusväärset kestvat suhet. Inimkesksus tähendab, et meie esmatasandi tervishoid lähtub inimeste vajadustest ja on õiglane. Kaasaegsuse ja uuenduslikkuse all peetakse silmas, et minnakse kaasa uuendustega, mis aitavad arstide ja patsientide elu paremaks teha ja neid paremini kaasata enda tervise hoidmisse. Koostöökesksuse kohta lisas Kalda, et perearstid tegelikult ongi koostöökesksed. „Seda näitab väga hästi ka see, kuidas me meeskondadena töötame. Kuidas me suudame väga paljude erinevate spetsialistidega esmatasandil koos töötada ja patsienti läbi tervishoiu toimetada.“

Arengukavas välja toodud esmatasandi tervishoiu strateegilised suunad on jätkusuutlikkus, inimkesksus ning kvaliteet ja ohutus. Kalda mainis, et tegelikult arengukava kallal töö veel käib ja võib tulla muutusi, kuid põhiline töö on tehtud ja peamised aspektid paigas.

„Kui me räägime (arengukavas – toim.), et esmatasandi tervishoid on jätkusuutlik, siis me peame patsiendi vaates silmas esmalt seda, et talle on kõik esmatasandi teenused vastavalt tema vajadustele läbi elukaare kättesaadavad,“ seletas Kalda. Ka seda, et talle on tagatud terviseabi tööaja väliselt ja erakorraliselt. Peaks olema piisavalt ressursse, et tagada kvaliteetne, üle-eestiliselt kättesaadav ja õiglaselt osutatud esmatasandi tervishoiu teenus. Esmatasand peaks olema valmis erinevate etioloogiatega kriisideks. Eesti esmatasand peaks panustama planeedi tervise hoidmisesse ja ressursside kestlikku kasutamisse.

Kalda tõi mõned näited meetmetest, kuidas jätkusuutlikkust tagada.

„Kui me võtame kõigepealt selle, et esmatasandi teenused on inimestele nende vajadustest lähtuvalt tagatud, siis me räägime näiteks patsiendi omaosalusest – ei tohiks tekitada barjääre,“ tõi Kalda välja. Vähemasti tõmbekeskustes peaksid põhiteenused olema kättesaadavad ning selleks tehakse koostööd. Ülesannete jaotus esmatasandil peab olema kokku lepitud, et oleks teada, kes mida esmatasandil teeb, ning raviteekonnad oleksid optimaalsed. Olulised on esmatasandit toetavad kogukonna-teenused, sest iga probleemiga ei pea perearstikeskusesse pöörduma.

Esmatasandi tervishoid on jätkusuutlik, kui esmatasandile on tagatud küllaldane ressurss. Selle all mõeldakse nii raha kui tööjõudu. Ressursid peaksid olema võimalikult optimaalselt ja õiglaselt jaotatud ning rahastus kohandatud. Kalda tõi välja, et praegu lähtub pearaha patsientide vanusest, aga diferentseerimise võimalusi on tegelikult teisigi ning pearaha arvestamisel võiks mõelda näiteks ka patsientide haigustele, vajadustele, elukohale jne.

„Loomulikult räägime ka sellest, et meie palgatase peaks olema konkureerimisvõimeline teiste erialadega. Kui tööd on palju ja selle eest ei saada vastavat väärikat tasu, siis võib perearst otsustada teise eriala kasuks,“ lisas Kalda.

Kalda sõnul on selleks, et olla valmis erineva etioloogiaga kriisideks, oluline, et eksisteeriksid kriisiplaanid, toimuksid kriisikoolitused, millest esmatasandi spetsialistid ka osa võtavad ning et oleksid kokku lepitud kriisiolukorra teenused.

„Esmatasandi tervishoid on olemuselt inimesekeskne. See tähendab seda, et ka inimene ise on perearsti meeskonnale ja esmatasandi spetsialistidele võrdväärne partner ja terviseteekonnal kaasatud,“ ütles Kalda. „See tähendab, et ta on ka piisavalt võimestatud, tal on piisavad teadmised ja oskused, mis antakse kaasa juba kodust, koolist ja kogukonnast.“

Inimese liikumine süsteemis ja süsteemide vahel peab olema toetatud ja toimuma läbi spetsialistide koostöö. Selle all mõeldakse arengukavas ka seda, et ollakse kollegiaalsed, kolleegidele antakse tagasisidet, kuidas koostöö sujub ning seda arvestatakse.

Esmatasandi teenused peavad arvestama inimeste erisustega, spetsiifiliste vajadustega, olgu selleks puue, vanus või mõni muu erisus.

„Me peaksime oskama inimese erisusi ja haavatavust hinnata ning talle pakkuma vastavaid teenuseid, mis on kättesaadavad ja tagatud ning kogu info peab jõudma inimeseni,“ jätkas Kalda. Selleks, et inimene saaks teha terviseteadlikke otsuseid, peab tal olema ka teadmine sellest, kuidas ise oma tervist juhtida. „Lisaks loodame väga, et inimesele on kättesaadavad kõik otsuse tegemiseks vajalikud terviseandmed terviseportaalis ja et sinna tekib vastavalt tema terviseandmetele personaalne otsusetugi, mis aitab tal tervise eest hoolt kandmiseks vajalikke samme ette võtta.“

Kalda rõhutas, et inimesele peab olema tagatud ohutu ja tõenduspõhisusele tuginev tervishoiuteenus. Eesmärk on, et patsiendi liikumine tervishoiusüsteemis on sujuv ja tema tervisevajadustele vastav. See, et esmatasandi tervishoiu personal on pädev, tema areng on toetatud. Esmatasandi tervishoiuteenust osutava asutuse juhtimine vastab patsientide, töötajate ja oluliste huvipoolte vajadustele ja ootustele. Esmatasandi tervishoid on süsteemselt juhitud.

„Meil on sellega tegelikult päris hästi, aga me ei saa öelda, et areng pole võimalik. Me töötame selle nimel, et meil oleks üha rohkem tõenduspõhiseid ravi- ja patsiendijuhendeid ja et need jõuaksid üha rohkem otsusetugedesse, mida igapäevaselt kasutame,“ ütles Kalda. „Otsusetoed peavad olema abiks personaliseeritud teenuste pakkumisel ning neisse ei peaks olema integreeritud ainult kliinilised, vaid ka muud otsused, näiteks tugiteenuste pakkumiseks.“

Kalda rääkis ka juhtimiskultuurist: „Me keegi ei saa öelda, et oleme sündinud juhtideks. Juhiks tuleb õppida, koolitustel käia, juhtimise kvaliteedile mõelda, parimatele praktikatega tutvuda. Kollegiaalsus on üks võtmesõna, aga ka märkamine, tunnustamine. Ma olen nõus noortega, et seda kõike peab edendama.“

Kalda seletas, kuidas arengukavaga edasi minnakse. Kui on ära kirjeldatud, kuhu arengukavaga tahetakse jõuda, tuleb järgmise sammuna teha selgeks, kuidas see ellu viia ja kuidas hiljem tulemusi mõõta. Selleks tulevad rakendusplaan ja indikaatorid. „Nende väljatöötamisega me praegu tegeleme ja järgmise aasta vältelt hakkame tegelema rakenduskavaga,“ ütles Kalda.