Rootsi vangidele arstiabi pakkumine jääb Eesti kanda
Justiits- ja digiministeeriumi plaan tuua Eestisse kuni 600 Rootsi vangi on tõstatanud ka küsimuse, kas suudetakse neile tervishoiuteenuseid osutada ja kuidas mõjutab see uus kohustus Eesti patsiente. Ministeeriumist kinnitati, et ravikulu kannab Rootsi ehk vangide toomisega kaasuv kulu on juba arvestatud kohahinda ning raskelt haigeid vange Eestisse ei saadeta.
Avaldatud
Viimati uuendatud
„Eesti valitsuse üks selge punane joon on olnud tagada, et Eesti maksumaksjale on leping (vanglarendileping – toim) kasulik, et Eesti inimesed ei tasu omast taskust mitte ühtegi kulu. Seega on lepingu ettevalmistamises osalenud ka tervishoiu valdkonna inimesed, et lahendused just sellest punasest joonest lähtuksid,“ sõnas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta Delfile. „Lahendus on esiteks see, et Eestisse ei tule eakad kinnipeetavad, keerulisemate tervisehädadega kinnipeetavad ega ka psühhiaatrilist abi vajavad kinnipeetavad. Seega on sõel päris tihe.“
Rootsi vangide tervishoiuteenust hakatakse korraldama tervisekassa kaudu ning raha eraldatakse selleks vanglakohtade rendihinnast.
Eesti ja Rootsi vahel sõlmitavas vanglarendilepingus on kirjas, et kui kinnipeetav ei saa oma terviseseisundi tõttu enam vanglas karistust kanda, tuleb ta võimalikult kiiresti Rootsile üle anda. Kui aga meditsiinilistel põhjustel ei ole võimalik vangi Rootsile üle anda, antakse talle ajutist arstiabi Eestis.
Täospikka lugu Eestisse karistust kandma saadetavatele Rootsi vangidele arstiabi osutamisest saab lugeda Delfist.
