Rindkerekasvajatega COVID-19 positiivsete patsientide rahvusvaheline register TERAVOLT

Autorid: Ann Valter ja Kersti Oselin, Põhja-Eesti Regionaalhaigla keemiaravikeskuse onkoloogid

Praeguseks on kogu maailm kogenud ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviiruse 2 ehk SARS-CoV 2 puhangut, nn COVID-19 nakkust, mis sai alguse 2019. aasta lõpus Hiinas (1).

On teada, et pahaloomulise kasvajaga haiged on vastuvõtlikumad infektsioonidele võrreldes tervete ning mittekasvajaliste patoloogiatega inimestega (2, 3). Esimeses hiinlaste avaldatud ülevaates esines 1590-st COVID-19 diagnoosiga haigest 18 patsiendil (1%) kaasuvana pahaloomuline kasvaja (enamasti kopsuvähk). Vaatamata antud patsientide väiksele arvule oli selle uuringu põhjal neil haigetel suurem risk saada tõsine COVID-19 sümptomaatika, võrreldes COVID-19 nakkusega tavapopulatsioonis (4). Zhang et al välja antud retrospektiivne ülevaade kolme Wuhani haigla 1276 COVID-19 nakkusega patsiendi haigusest kirjeldas 28 soliidtuumoriga haiget (25% kopsuvähk), kelle seas oli suremus 28,6% (5). Ühendkuningriigis tehtud 800 soliidtuumoriga (kasvajapaikmeid eraldi uuritud pole) patsiendi prospektiivses ülevaateuuringus oli suremus 28%, suremus oli seotud kõrgema vanuse, meessoo ning kaasuvate haigustega. Enamiku patsientide (93%) surmapõhjuseks oli COVID-19 infektsioon (6).

Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid. Kuna COVID-19 infektsioon avaldub kliiniliselt sageli kopsupõletikuna, siis on samaaegne teine kopsuhaigus, sh rindkerekasvaja, oluliseks riskifaktoriks, mistõttu on kõige olulisem alustada vähipatsientide andmete analüüsimist just kopsuvähipatsientidel.

Itaalia Riikliku Vähiinstituudi juhtivuurija Marina Chiara Garassino 2020 aasta märtsis algatatud registri eesmärgiks on kirjeldada ja jälgida rindkerekasvajaga (mitteväikerakk-kopsuvähk, väikerakk-kopsuvähk, maliigne pleuraalne mesotelioom ja tüümuse pahaloomulised kasvajad) patsiente, kes on saanud COVID-19 nakkuse. Antud registri põhjal loodetakse selgitada, millised faktorid ennustavad nakkuse tõsisemat kulgu ning millised võiksid olla ravisoovitused selliste haigete käsitluseks. Lisaks hinnatakse, kuidas antud viirus mõjutab nende haigete onkospetsiifilist ravi, selle tulemusi ja otsuseid.

Tegemist on retro-prospektiivse vaatlusuuringuga, mis hõlmab mitmeid keskuseid üle maailma (loodetakse, et ühineb umbes 150 keskust ja igast keskusest keskmiselt 5 patsienti). Uuringusse kaasatakse rindkere pahaloomulise kasvajaga patsiendid, kellel on COVID-19 diagnoos (laboratoorselt PCR-ga kinnitatud ja/või iseloomulik leid rindkere KT-uuringul ja/või kliiniliselt kahtlus COVID-19 nakkusele) ning kogutakse erinevaid kliinilisi andmeid nii COVID-19 infektsiooni kui ka rindkerekasvaja kohta:

• vanus;
• sugu;
• kaal;
• pikkus;
• kaasuvad haigused;
• rindkerekasvaja staadium;
• histoloogia;
• aktiivravil vs jälgimisel olemine;
• COVID-19 nakkuse sümptomaatika;
• elulised näitajad;
• saadud ravi;
• lõpptulemus jne.

Registri esmase andmeanalüüsi tulemused

Ettevõtmist on praeguseks toetanud mitmed rahvusvahelised ühingud, sh Euroopa Kopsuarstide Selts (ERS), Euroopa Torakaalonkoloogia Platvorm (ETOP) ning Rahvusvaheline Kopsuvähiuuringute Assotsiatsioon (IASCL).

TERAVOLT registri esimesed tulemused, mis hõlmasid 200 patsiendi andmeid, avaldati aprillis toimunud Ameerika Vähiuuringute Assotsiatsiooni (AACR) aastakonverentsil. Nendest haigetest 76% vajas haiglaravi ning 33,3% suri. Enamik patsiente 3. astme intensiivravi ei saanud ning põhjus ei ole teada. Patsientide hulk ning jälgimisperiood oli selleks ajaks veel väike põhjalikumate järelduste tegemiseks, ent suremus oli märkimisväärne (7).

Kuu hiljem tutvustati Ameerika Kliiniliste Onkoloogide Ühingu (ASCO) aastakonverentsil 400 patsiendi täiendatud andmeid, kus leiti, et suurem suremus esineb haigetel, kes on üle 65 aasta vanused, kellel esinevad kaasuvad haigused, ECOG sooritusvõime staatuse skaala on rohkem kui 1, kes vajavad ravi glükokortikosteroididega rohkem kui 10 milligrammi päevas (prednisolooniga), saavad antikoagulante ja/või keemiaravi. Immuunravi ning viimase kombinatsioon keemiaraviga ei ole seotud suurema suremusega, türosiinkinaasi inhibiitorite kasutamine võib suremust vähendada (8, 9).

Kõige hiljutisemad TERAVOLT-i tulemused pärinevad Euroopa Medikamentoosse Onkoloogia Ühingu (ESMO) aastakonverentsilt, mille toimumisajaks oli jõutud analüüsida 1012 patsiendi andmeid. Nendest 80% olid suitsetamisanamneesiga, kaasuvatest haigustest esines 49%-l hüpertooniatõbi ja 26%-l krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK). IV staadiumi haigus oli 68%-l patsientidest ning 65% said aktiivset süsteemravi (38% keemiaravi ja 26% immuunravi, 16% türosiinkinaasi inhibiitoreid (TKI)).

72% haigetest hospitaliseeriti, 56%-l tekkisid komplikatsioonid (kõige sagedamini pneumoonia), 32% surid COVID-19 infektsiooni tõttu ning ainult 33% jätkasid pärast infektsiooni onkospetsiifilise raviga. Risk surra oli suurem eakatel, aktiivsetel suitsetajatel, levinud staadiumiga, halva üldseisundi ning varasemalt glükokortikosteroide saanud onkoloogiliste patsientide seas. Keemiaravi ja TKI-de kasutamine ei suurendanud suremust ning immuunravi saavate seas suremus isegi vähenes (10).

Andmed Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsientide kohta

2017. aastal registreeriti Eestis 827 kopsuvähi esmasjuhtu, neist 602 meestel ja 225 naistel. Kopsuvähk on meestel sageduselt teisel ja naistel viiendal kohal (11). Kuna kopsuvähi esinemissagedus on Eestis suur, siis soovis ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla anda oma panuse TERAVOLT-i andmekogusse.

COVID-19 nakkuse esimese laine ajal kvalifitseerus andmekogusse 4 patsienti, kes andsid ka loa end anonüümselt registrisse kanda. Kolmest haigest üks oli üle 65-aastane, kõikide üldseisund enne haigestumist oli ECOG 0 või 1. Patsiendid olid kerge COVID-19 sümptomaatikaga (subfebriilne palavik, kuiv köha, nohu, kerge õhupuudus) ning COVID-19 diagnoos oli kinnitatud laboratoorselt PCR testiga.

Neljast haigest 3 hospitaliseeriti, keskmiselt 10 päeva, ning ükski haigetest glükokortikosteroidravi ei vajanud. Kõik patsiendid olid kopsuvähi tõttu jälgimisel ning ei olnud viimase 3 kuu jooksul onkospetsiifilist ravi saanud. Praeguseks on patsiendid COVID-19 nakkusest taastunud.

Kuna pandeemia ei ole lõppenud, siis uuring endiselt kestab, pidevalt lisatakse uusi patsiente ning analüüsitakse saadud andmeid. Pahaloomulise kasvajaga haiged näitavad kiiremat seisundi halvenemist ning suuremat suremust, võrreldes tavapopulatsiooniga. Pandeemia ajal on soovitatud vähihaigete haiglakülastusi minimeerida, asendades füüsilised konsultatsioonid video- ja telefonikõnedega; muuta ravimite doseerimist, asendades veenisisesed suukaudse raviga jne. Ent siiani on palju teadmata: millised patsiendid on suurema riskiga ning kuidas neid haiged jälgida ja ravida? Kas onkospetsiifilist ravi tuleks edasi lükata või modifitseerida? Need küsimused tõestavad, et TERAVOLT-i register on tänuväärt ettevõtmine ning loodetavasti on tulemas olulisi teadmisi, mis tulevikus annavad kasu sarnaste patsientide käsitlemisel.

Artikkel ilmus oktoobri Lege Artises. Ajakirja saab tellida siit.

Kasutatud kirjandus:

1. Chen N, Zhou M, Dong X et al. Epidemiological and clinical characteristics of 99 cases of 2019 novel coronavirus pneumonia in Wuhan, China: a descriptive study. Lancet, 30 January 2020.
2. Kamboj M, Sepkowitz KA. Nosocomial infections in patients with cancer. Lancet, 2009.
3. Li JY, Duan XF, Wang LP et al. Selective depletion of regulatory T cell subsets by docetaxel treatment in patients with non-small cell lung cancer. Journal of Immunology Research, 2014.
4. Liang W, Guan W, Chen R et al. Cancer patients with SARS-CoV-2 infection: a nationwide analysis in China. Lancet, 14 February 2020.
5. Zhang L, Zhu F, Xie L et al. Clinical characteristics of COVID-19-infected cancer patients: a retrospective case study in three hospitals within Wuhan, China. Annals of Oncology, 2020.
6. DPhil LYWL, Cazier JB, Vasileios A et al. COVID-19 mortality in patients with cancer on chemotherapy or other anticancer treatments: a prospective cohort study. Lancet, June 2020.
7. Garassino MC. TERAVOLT (Thoracic cancERs international coVid 19 cOLlaboraTion): first results of a global collaboration to address the impact of COVID-19 in patients with thoracic malignancies. Presented at the 2020 AACR Annual Virtual Meeting I; April 27-28, 2020. Session VCTPL09.
8. Horn L. TERAVOLT: Thoracic cancERs international coVid 19 cOLlaboraTion: Impact of cancer therapy and COVID therapy on survival. Presented at 2020 ASCO Annualt Meeting; May 29–31, 2020.
9. Horn L, Whisenant JG, Torri V et al. Thoracic Cancers International COVID-19 Collaboration (TERAVOLT): Impact of type of cancer therapy on survival. Journal of Clinical Oncology, 2020.
10. Espinar JB, Torri V, Whisenant J et al. Defining COVID-19 outcomes in thoracic cancer patients: TERAVOLT (Thoracic cancERs international coVid 19 cOLlaboraTion. ESMO 2020 Virtual Meeting Abstract LBA75.
11. Mägi M, Härmaorg P et Innos K. Vähihaigestumus Eestis 2017. Tervise Arengu Instituut, 2020.