Riina Sikkut: tulevast aastast laieneb proteesihüvitis

Autor: Riina Sikkut, tervise- ja tööminister

Hambaravi on kõige kehvemini kättesaadav tervishoiuteenus ja seda kõrge hinna tõttu. Kantar Emori tehtud elanikkonna rahulolu uuringust selgus, et inimesed, kes käivad hambaarsti juures harvem kui kord aastas, ei tee seda kaebuste või raha puudumise tõttu. Seejuures on majanduslikud põhjused muutunud üha olulisemaks takistuseks (36%). Pensioniealistel on tervisekulusid aastas keskmiselt 850 eurot ehk rohkem kui keskmine ühe kuu pension. Meie omaosaluskoormus tervishoius on erakordselt suur – 23 protsenti vs ELi keskmine ja WHO soovituslik mõlemad alla 15 protsendi, ja veel hapum on olukord just hambaravi omaosaluses (31,6%).

Kõrge omaosaluskoormus avaldab negatiivset mõju arstiabi kättesaadavusele, põhjustab ebavõrdust tervises ning seab halvemasse olukorda need inimesed, kelle sissetulekud on väikesed, kuid terviseseisund nõuab arsti juures käimist, ravimite kasutamist. Nagu ka uuringuid kinnitavad – kõrge omaosaluskoormuse tõttu eelistavad inimesed pigem välja osta oma retseptiravimid ning hambaravi jaoks raha lihtsalt enam ei jätku.

Positiivse poolt pealt on hambaravihüvitist kasutanud inimeste arv kasvanud, samuti on aina kasvav hambaarstide külastatavus. Mullu käis Tervisekassa toel hambaarsti juures üle poole miljoni inimese, seejuures jäi hambaarsti visiidiga rahule 84% patsientidest. Tervisekassa tasus 567 869 inimese hambaravi eest 86,4 miljonit eurot ning võrreldes varasema aastaga kasvas hambaravi rahastus viiendiku võrra. Tänu teavitus- ja ennetustööle, hüvitise kehtestamisele ja järkjärgulisele laiendamisele, leiavad tee hambaarsti juurde üha enam just väiksemat palka teenivad inimesed.

Ja see ongi olnud tegelikult hambaravisoodustuse eesmärk, et hambaravi oleks kättesaadavam neile, kes seda kõige enam vajavad. Omaosaluskoormuse vähendamine hambaravis madala sissetulekuga leibkondadele on ka üks OECD poolt Eestile antud soovitustest.

Aastas kasutab proteesihüvitist umbes 39 000 inimest

Hambaproteesimine on üks kallimatest hambaraviteenustest, kuid samas inimese toitumiseks vajaliku mälumisfunktsiooni tagamiseks väga oluline. Praegu saavad üle 63-aastased inimesed ja vähenenud töövõimega inimesed kasutada kolme aasta kohta 260 eurot proteesihüvitist. Et proteesid on kallimad, on valitsus otsustanud, et alates järgmisest aastast on neil inimestel võimalik lisaks proteesihüvitisele kasutada ka kolme aasta hambaravihüvitist.

Arvestades, et kehtiva korra järgi on hüvistel erinev limiidiperiood – hambaravihüvitisel üks aasta ja proteesihüvitisel kolm aastat, siis toimub hambaravihüvitise laiendamine kolmeaastase kehtivusega proteesihüvitisele järkjärgult.

Seega saab järgmisel aastal hambaproteesitööde eest maksmisel kasutada lisaks 260 euro suurusele proteesihüvitisele ka hambaravihüvitist 105 euro ulatuses. 2026. aastal aga saab kasutada juba kahe aasta hambaravihüvitist ning 2027. aastal kokku maksimaalselt kolme aasta hambaravihüvist, lisaks proteesihüvitisele.

Ehk siis nii saab 2027. aastal hambaproteesimise teenust vajav inimene, kes pole kasutanud ei proteesihüvitist ega hambaravihüvitist, kasutada raviarve tasumisel 260 euro suurust hambaproteesihüvitist ning lisaks sama aasta ja kahe eelneva aasta hambaravihüvitist (3x105 ehk 315 eurot). Kokku on tal seega võimalik kasutada hambaproteesitöödeks 575 eurot, mis hambaravi hindade juures katab ära ligi poole uute totaalproteeside maksumusest. Uue muudatusega tekib inimesel olenevalt vajadusest valik, kas kasutada hambaravihüvitist hambaravi eest tasumisel või proteesimistöödeks.

Kavandatav muudatus võimaldab väga sihipäraselt vähendada omaosaluskoormust eakatel, sageli madalama sissetulekuga inimestel, kelle ravivajadus samal ajal on suur. Koos üldise hinnatõusuga on tähtis, et riigipoolsed hüvitised oleksid paindlikud, ajakohased ning õigesti sihitatud.

Kuna täiskasvanute hambaravihüvitist kasutatakse üha enam ning järjest rohkem ka täiesti ära, siis selle aasta alguses suurendati hambaravihüvitist 40 eurolt aastas 60 eurole, samuti suurenes hambaravihüvitis haavatavamatele inimestele ehk rasedatele, alla aastase lapse emadele, vanaduspensionäridele, vähenenud töövõimega inimestele, registreeritud töötutele ja toimetulekusaajatele 85 eurolt aastas 105 euro peale. Neil inimestel on seejuures väiksem omaosalus, patsient peab tasuma 12,5% arvest.

Arusaadavalt pöörduvad inimesed arstile, kui on tervisemure suur, aga tegelikult tuleb pöörduda ka kontrolliks, mitte ainult viimases hädas, lisaks läheb see tihtipeale hoopis kallimaks. Profülaktika, et hoolitseda ja hoida oma suutervis korras, ennetada kaariese teket ning sekkuda varem kui on ebameeldiv põletik juba suus või vaja hammas eemaldada, seda hoiakut on ühiskonnas vaja tõsta nii laste kui ka täiskasvanute suutervise paremaks muutmiseks.