Riina Sikkut: patsiendikindlustus tähendab fundamentaalset muutust ja seda on vaja

1. novembrist hakkab kehtima kaua oodatud tervishoiutöötaja vastutuskindlustus, kuid kuna pakkujaid on ainult üks, on kindlustuse hinnad tervishoiuteenuse osutajate hinnangul liiga kõrged, eriti võrreldes vabatahtliku vastutuskindlustusega. Leitakse, et kindlustusselts kasutab monopoolset olukorda ära. Terviseminister Riina Sikkut selgitas peagi ilmuvas oktoobri Eesti Arstis oma seisukohta antud küsimuses.

Milline on praeguses olukorras teie sõnum tervishoiuteenuse osutajatele?

Õnneks pole see poliitiline teema, sest kui poliitikul on oma valdkonnas jama, mida on võimalik edasi lükata, siis tuleks tal seda teha. Aga see poleks praegusel juhul õige. Tervishoiuvaldkonnas on olnud pikalt soov, et vastutus oleks mittesüüline. Räägime küll väga palju kindlustuslepingutest ja summadest, aga me soovime saavutada muutust, et patsient ei peaks pöörduma kohtusse, ta saab hüvitise lihtsamalt, ohujuhtumeid registreeritakse ja teenuse kvaliteediga tegeletakse. Mündi teine pool on see, et patsient saab hüvitise nii, et keegi ei pea saama süüdi mõistetud, vastutus ei ole isiklikult arsti oma. See on fundamentaalne muutus ja seda on vaja.

See valikukoht oli juba aastaid tagasi, kas valida avalik fond või erakindlustus. Enamus toetas eralahendust, eeskujuks oli liikluskindlustus. Olukorras, kus meil turul on ligi 15 erinevat kindlustusfirmat, tundus, et kindlustusturg on toimiv. See, et kindlustusfirmade omanikud nüüd keerulistes majandusoludes otsustavad uute toodetega meie piirkonda mitte tulla, ei ole riiklikult juhitav areng. Aga kuna kindlustuspakkumised tehti konkurentsiolukorras, kui veel kolm kindlustusfirmat plaanisid turule tulekut, siis ei saa öelda, et keegi on monopoolset seisu ära kasutanud.

Pakkumisi tehakse ju ka praegu ja konkurentsi enam pole.

Jah, aga ega nende mudelid ja pakkumised ei ole muutunud. Meil on vaja ohujuhtumite registreerimist ja hüvitiste statistikat aasta või paari kohta, et tekiks veendumus, et väljamaksed ei kujune liiga suureks. Pikemas plaanis peaksid kindlustusmaksed langema.

Väga palju võrreldakse praeguseid pakkumisi varasema vastutuskindlustusega. Tuuakse välja, et varem maksti 300 eurot aastas ning 30 aasta jooksul pole ühtegi juhtumit olnud. Tuleb arvestada, et lävi on olnud patsiendi jaoks oluliselt kõrgem, sest patsient on pidanud kohtusse pöörduma. Nüüd peaks see muutuma ja me tegelikult tahame selle muutumist. Hambaarstid on olnud avalikult väga kriitilised, aga ma arvan, et üks suurimaid muutusi tulebki seal. Kui vaatame tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni statistikat, siis hambaarstide kohta on kõige rohkem kaebusi ja rohkem kui teistel erialadel leitakse, et tõepoolest tehti viga. Praegune ekspertkomisjon hüvitist välja ei mõista, aga tulevikus peaks patsient saama hüvitise. Kuna patsient saab hüvitise olukorras, kus seni ei saanud, siis sellepärast ongi kindlustus kallim kui varem.

Täispikka intervjuud Riina Sikkutiga saab lugeda oktoobri Eesti Arstist.