Riigikontroll: tervisevaldkonna valmisolek riigikaitseliseks kriisiks vajab olulist parandamist

Tänavu kevadel avaldas Riigikontroll auditiaruande, milles hinnati riigi valmisolekut tegutseda riigikaitselise kriisi korral. Auditi tulemusel leidis Riigikontroll, et sotsiaalministeeriumi valitsemisala valmisolekus riigikaitselise kriisi korral tegutseda esineb olulisi puudusi, kirjutab Riigikontrolli audiitor Henry Sinivee.

Avaldatud Viimati uuendatud
Henry Sinivee
Henry Sinivee

Selleks, et hinnata riigi valmisolekut tegutseda riigikaitselise kriisi korral, analüüsis Riigikontroll ministeeriumite inim- ja materiaalseid ressursse ning plaane, millega valmistutakse täitma riigikaitseülesandeid, kirjutab Riigikontrolli audiitor Henry Sinivee sotsiaalministeeriumi infokirjas. Lisaks vaadati, kas ja mil määral on ministeeriumid oma riigikaitseülesannete täitmist õppustel harjutanud. Muu hulgas hinnati sotsiaalministeeriumi, tema valitsemisala asutuste ning tervisevaldkonna elutähtsate teenuste osutajate valmisolekut tervishoiusüsteemi toimimiseks riigikaitselises kriisis.

Auditi tulemusel leidis Riigikontroll, et sotsiaalministeeriumi valitsemisala valmisolekus riigikaitselise kriisi korral tegutseda esineb olulisi puudusi. Kuigi sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on haiglatele kehtestatud sõltuvalt haigla tüübist 16–72-tunnine iseseisva hakkamasaamise nõue, siis valitsemisalas pole piisavalt varusid, et olla suutelised riigikaitselises kriisis pikema aja jooksul edasi tegutsema. Haiglates kasutatavate ravimite varu on olemas, kuid selle kasutuselevõttu pole läbi harjutatud. Muude varude osas puudub hetkel selgus, kas ja kuidas toimub haiglate varustamine pärast 16–72 tunni möödumist.

Auditist nähtus, et sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on alustatud riigikaitseliste ametikohtade määramist ka tervishoiuteenuse osutajate juures. Protsessi on teinud keeruliseks ja aeganõudvaks asjaolu, et haiglate sõnul puudub valitsemisalas jagatud arusaam sellest, millisteks kriisiolukordadeks ja milliste teenuste osutamiseks peab haigla tegelikult valmis olema. Seepärast ei ole seni inimeste määramine riigikaitselistele ametikohtadele ning üldine riigikaitselisteks kriisideks valmistumine olnud tulemuslik.

Audit näitas, et süsteemset valmistumist pidurdab ka haiglate ja teiste teenuseosutajate rahastusmudel, mis ei taga kriisideks valmistumiseks püsivat rahastust. Kokkuvõttes on sotsiaalministeeriumi valitsemisala valmis osutama riigikaitselises kriisis tervishoiuteenuseid haavatutele ja vigastatutele piiratud mahus.

Riigikontroll soovitas sotsiaalministeeriumil määrata kindlaks, millise stsenaariumi korral, milliste teenuste poolest ja millises mahus tuleb olla valmis tervishoiuteenuseid osutama. Riigi ootusest tuleb informeerida ka teenuseosutajaid. Ka tuleb teenuseosutajate rahastusmudel ootustega vastavusse viia.

Powered by Labrador CMS