Riigikontroll: arusaamatu, et Sotsiaalministeeriumi kvaliteedipoliitika juht pädevushindamise tähtsust vähendab Lisatud Sotsiaalministeeriumi vastulause

Avaldame Riigikontrolli postituse täismahus.

„Võib-olla see täna tundus veitsa kriitiline selle koha pealt, et jäeti nagu mulje, nagu meie tervishoiutöötajad ei oleks pädevad,“ väitis Helen Varres. „Et tahaks küll natuke vastu väita.“

Riigikontroll ei ole väitnud, nagu poleks Eesti tervishoiutöötajad pädevad. Aruannet tutvustavas teates ütleb Riigikontroll otsesõnu, et lõviosa tervishoiutöötajatest tegeleb süsteemselt enese täiendamisega.

Kuid erialaühendused viitasid auditi käigus, et enese arendamisest vähe huvitatud ja ebapiisavate teadmiste ning oskustega töötajad võivad tegutseda aastaid ilma, et keegi nende ebapiisavale pädevusele tähelepanu pööraks.

Patsienti lohutab vähe, et enamus arste on pädevad, kui tema juhtub kokku puutuma selle vähem pädeva vähemusega.

Arusaamatu on ka see, et kvaliteedipoliitika juht pädevushindamise tähtsust vähendab.

„See ei ole nii ühekülgne, et me ainult selle pädevushindamisega tegeleme. Kvaliteet on palju laiem,“ rääkis Varres. „Täna on tervishoiuteenuse osutaja ülesanne tagada kvaliteet. See kvaliteet ei ole ainult ühe töötaja pädevuses. Peab vaatama tervikuna. Kui tahame kvaliteeti parandada, siis peab kogu süsteemi vaatama, mitte ainult seda üksikut töötaja pädevust.“

Riigikontroll on kogu aeg olnud veendumusel, et kvaliteet tekibki erinevate aspektide ja tegevuste koosmõjul, kuid raske on saavutada head kvaliteeti, kui ühes koostisosas süsteem kvaliteedi tagamist ei soosi.

Üks kvaliteedi tagaja on riigi tegevus, kuid antud juhul on see ebapiisav.

Rõhutades intervjuus peamiselt seda, et „pädevuse tagamine on tööandja ülesanne“ tekib küsimus, et mis rolli Sotsiaalministeerium ja Terviseamet kvaliteedi tagamisel kannavad, kui tervishoiuteenuse osutajad mured enda kanda võtavad?

Riigikontrolli hinnangul vastutab Sotsiaalministeerium selle eest, et riiklik kvaliteedisüsteemi töötaks ja Terviseamet selle eest, et tervishoiuteenuse osutaja tööandja vastutust ka sisuliselt kannaks.

Pädevushindamise tähtsust pole Riigikontroll välja mõelnud. Seda on oluliseks pidanud nii erialaühendused kui ka Sotsiaalministeerium ise.

Paraku on pädevushindamise kasutegur väike, kui osalus pädevushindamises on madal ja Sotsiaalministeerium ei ole seni suutnud midagi teha, et osalus suureneks ja hindamine tõhusamaks muutuks.

Teisi aspekte, mis mõjutavad tervishoiuteenuste kvaliteeti, uuris Riigikontroll oma 2024. aasta aruandes „Riigi tegevus tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel“.

Järgmises ülevaates uurime tervishoiutöötajate probleemse tegevuse - korduvad ravivead, mitteteaduspõhisus, ebaeetiline ja seadusevastane käitumine - märkamise ja piiramise praktikat Eestis.

Sotsiaalministeeriumi vastulause:

Sotsiaalministeerium ei vastandu kuidagi Riigikontrollile. Riigikontroll on teinud ära väga suure töö – loodud ülevaade Eesti tervishoiutöötajate pädevushindamise kitsaskohtadest ja arendamise vajadusest on hea alus, mille pinnalt edasisi plaane teha.

Juhtisime Terevisiooni intervjuus tähelepanu, et Eestis tervishoiutöötajana tegutsemise on eelduseks on kõrgetasemeline haridus. Praktilised ravijuhtumid ja igapäevane töö arendavad oskusi veelgi. Probleem seisneb eelkõige selles, kuidas uute kutse- ja erialaste teadmiste omandamist süsteemselt toetada. On oluline luua raamistik, mis toetab tervishoiutöötajate pidevat professionaalset arengut, pakkudes neile piisavalt ressursse ja võimalusi täiendkoolitusteks, et hoida teadmised ajakohasena ja vastata kaasaegse tervishoiu vajadustele.

Pädevushindamine on vaid üks mitmest tegevusest, mis toetavad pädevuse tõstmist ja aitavad tõsta tervishoiuteenuste kvaliteeti – ainuüksi pädevushindamisest ei piisa. Seepärast rõhutamegi, et kvaliteedi tagamine nõuab laiemat ja süsteemset lähenemist, mis hõlmab tervishoiuteenuste osutajate tegevuse koordineerimist, aga ka ressursside kättesaadavust, koolituste kvaliteeti ja tõhusat rakendamist.

Kvaliteet sõltub väga palju tervishoiuteenuse osutajate süsteemsest toetusest ja piisavate ressursside olemasolust. Uus kvaliteedimäärus täpsustab tervishoiutöötajate täiendkoolituse ja pädevushindamise nõudeid ning loob senisest tugevama raamistiku, mis vastab Riigikontrolli soovitustele ja toetab kvaliteedi tõstmist tervishoius.

2025. aastal on plaanis koos partnerasutustega koostada ka põhjalik analüüsidokument tervishoiuteenuste kvaliteedi korraldamisest Eestis, et täpsustada erinevate asutuste rolle ja vastutust tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel.

Sotsiaalministeeriumi eesmärk on koos partnerite ja sidusrühmadega luua terviklik süsteem, kus tööandjad ja riik teevad koostööd, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet kogu süsteemi tasandil. Tööandjad oskavad kõige paremini hinnata oma töötajate oskusi ja koolitusvajadusi, sest nad töötavad nende inimestega igapäevaselt. Samas tagab uus kvaliteedimäärus riikliku raamistiku ja toetuse, mis juhendab tööandjaid pädevuse arendamise protsessis. Terviseametil on võimalus sekkuda, kui tööandja ei täida oma kohustusi, pakkudes täiendavat järelevalvet.