Riigikokku siirduv Diana Ingerainen: tervishoid peab muutuma vajaduspõhiseks

Mida tahate riigikogus olles ära teha?

Ma näen võimalust nügida ja ellu viia kõiki neid asju, mida ma olen aastaid teinud – esmatasandi arengukava, haiglavõrgu arengusuunad, tervishoiusüsteemi üldine reform. Soovin nüüd anda panuse teise nurga alt, et me saaksime viia tervishoiu vastavusse kõikide nende rahvatervise vajadustega, mis on demograafilises ja geograafilises mõttes oluliselt muutunud. Praegusel kujul ei kata see enam vajadusi ära. Regulatsioonid tuleks muutunud vajaduste võtmes ümber vaadata. Ma näen praegu selleks võimalust.

Arvestades, et Tervisekassa on miinuses, siis kas ongi paratamatu, et midagi tuleb kokku tõmmata ja panna piirid, mida ühise terviseraha eest saab?

Kindlasti. See peab minema vajaduspõhiseks. Praegu on tervishoiuteenuse osutajad hästi tugevalt n-ö autonoomses seisundis ja tervishoiuteenuse osutamine on natuke läinud nii, et kes aga võimekuse üles ehitab, see saab konkureerida või ise kujundada… Pole tervikpilti, kui palju ja mida suudame milliselt tasandilt osta. Endoproteesimise järjekorras oli 16 000 patsienti, aga kui vaadati järjekorra sisse, jäi järgi 5000. Minu küsimus on, kuidas me saaksime väga keerukat aparatuuri ja tippspetsialisti vajavad erialad kaetud, aga mitte nii, et me ei tea täpselt, kui palju meil kus haiglas midagi toimub ja mida on võimalik osutada. See peab minema läbipaistvaks, arusaadavaks. Õigel ajal õige inimene õiges kohas õige hinnaga. Me ei saa lihtsalt samasuguste rahastuspõhimõtetega jätkata. Tervishoid on ülepolitiseeritud, aga tegelikult oskavad ökonomistid välja arvutada, kus on mõistlik tervishoiuteenuseid osutada. Täiesti arvestamata on patsiendiohutus ehk kus on seda kõige ohutum teha mõistliku ressursiga.

Kas eriarstile võiks pääseda ainult e-konsultatsiooniga?

Kindlasti, ainult e-konsultatsiooniga.

See peaks olema ainus viis?

Ainus viis. Kõik muud kanalid peavad minema kinni. See peaks muutuma vajaduspõhiseks. E-konsultatsioonid on erialati kokku lepitud ja sellega tuleb minna edasi ennaktempos.

Esmaspäeval tuli teade, et tervishoiuvaldkonna kollektiivlepe sai sõlmitud. Kas palgatõus on praeguses olukorras õigustatud?

Ma arvan, et erialaliidud olid praegu väga mõistlikud. Nad seisid enda eest põhimõtteliselt inflatsiooni ulatuses ja ei läinud otsima tüli. See lahendus, mis praegu tuli, on mõistlik. Aga on selge, et lihtsalt tõstes teatud hindasid ja mitte muutes süsteemi tervikuna, see palgatõus süsteemi üldiselt ei mõjuta.

Kui uus sotsiaalminister on perearst ja riigikogus on mitu perearsti, siis kas see on praegu kuldne võimalus kõik esmatasandile olulised asjad ära teha?

Ma arvan küll. See on nagu ajamärk – tervishoiu vundament, alustala, on tugev perearstiabi. Peame säilitama nimistupõhisuse ja mõtlema välja, kuidas tervisekeskus oleks nii tugev organisatsioon, et suudab investeeringuid teha. Ma arvan, et praegu on kõik osapooled aru saanud, et kui me seda vundamenti korda ei saa, siis ülejäänud majal ei ole seal peal võimalik tugevalt seista.

Kui te riigikokku lähete, siis mis saab teie tööst perearstikeskuses?

Minu perearstikeskus töötab sama rütmiga edasi. Lähtume tervisevajadustest ja väga suure osa teevad ära pereõed. Töötame meeskonnana. Mul on olemas nimistu juures töötav perearst ja meil on tegevjuht, kes võtab perearstikeskuse juhtimise tervikuna üle. Aga olen keskuse jaoks kogu aeg olemas.

Kas jõuate riigikogu töö kõrvalt ka vastuvõtte teha?

Vaatan, kuidas see kujuneb. Ma ei oska seda veel täpselt öelda. Riigikogu töös on ka mingisugused ajaaknad. Mulle tundub, et ma saan jätkata arstitööga, aga seda, millises mahus, ei oska praegu öelda.