Riigikogus arutati olukorda tervishoius

Arupärijad viitasid asjaolule, et EMO osakondades, ja mitte ainult Tallinnas, on järjekorrad sageli miinimum kuus tundi. Saadikud soovisid teada, mida valitsus kavatseb ette võtta olukorra normaliseerimiseks.

Sikkut selgitas, et ei tema ise ega ka Sotsiaalministeerium ei pea erakorralise meditsiini osakondade pikki järjekord kuidagi normaalseks, mõistlikuks või murevabaks.

„Kõige teravam oli probleem 2022. aastal, mil järjekorrad tekkisid ka kiirabibrigaadidest erakorralise meditsiini osakonna ukse taga. Praeguseks on järjekorrad vähenenud. Sealjuures on rakendatud selleks meetmeid, aga järjekordade lühendamisega tegeldakse ka edaspidi,“ ütles Sikkut.

Minister selgitas, et sellel aastal alustas Tervisekassa täiendava triaažiõe ja arstide lisavalveringi rahastamist. „See otseselt suurendab vastuvõtuvõimekust – nii seda, et patsiendid vaadatakse kiiremini läbi ja hinnatakse nende kriitilisust kui ka lisavalveringe – ehk see lühendab järjekorda ka kriitiliste patsientide jaoks,“ ütles Sikkut. Ta lisas, et selle aasta lõpuks Tervisekassa vaatab üle erakorralise meditsiini osakondade rahastamise mudeli terviklikult, et motiveerida haiglaid töökorraldust parandama selliselt, et ka suure patsientide voo puhul oleks võimalik neid järjekordi lühemana hoida. Terviseamet analüüsib parasjagu võimalust, kuidas juriidiliselt luua võimalus erakorralise meditsiini osakonna ülekoormuse ajal suunata patsienti ümber teistesse haiglatesse.

„Sotsiaalministeerium siis tõesti strateegilisel tasandil vaatab nii haiglavõrgu arengusuundi, kiirabi kui ka esmatasandi arengukava, mille puhul tõesti seda patsiendi optimaalset raviteekonda ja koordineerimist parandada,“ märkis Sikkut. Teiselt poolt paratamatult tuleb tegeleda ka patsientide teadlikkuse tõstmisega selles osas, millal erakorralise meditsiini osakonda pöörduda.

Omal ajal 1990‑ndate keskel tehtud otsus luua tugev perearstisüsteem Eestisse, koolitada perearste ja luua ta selliseks väravaks tervishoidu kõigi patsientide jaoks – need põhimõttelised valikud on olnud õiged, süsteem töötab. Mudelit on edasi arendatud, meil on ka rajatud kaasaegsed tervisekeskused üle Eesti, selgitas minister.

„Kuid esmatasandi perearstikeskused on üle koormatud. Kõige suurem mure on tervishoiutöötajate puudus ja ka perearstide puudus. Rohkem kui kolmandik perearstidest on meil 63-aastased ja vanemad, selle järelkasvu tagamine järgmisteks aastateks on väga suur pingutus,“ lausus Sikkut. Ta lisas, et kui vaadata patsientide tagasisidet, siis enamik patsiente on praegu perearstiabi kättesaadavusega rahul. „Näiteks 2021. aastal ligi 70% elanikest sai perearsti või -õega nõu pidada kolme päeva jooksul ja rahulolu oli 80% juures, 80% inimesi jäi perearstiabi kättesaadavusega rahule. Kahtlemata tuleb seda rahulolu protsenti tõsta. 80% tähendab, et viiendik ikkagi ei olnud rahul kättesaadavusega, ja viiendik on väga palju,“ ütles minister.

Terviseminister Riina Sikkut vastas veel arupärimistele Tallinna Haigla rajamise, haiguspäevade hüvitamise ja maksupaketi terviklike mõjude kohta.