Riigikogu võttis vastu lisaeelarve seaduse

Negatiivse lisaeelarve meetmete kogumaht on 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot. Lisaeelarve seadus sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiumeetmeid ja 68 miljoni euro ulatuses täiendavaid tulusid. Riigi jooksvate kulude kokkuhoid puudutab põhiliselt majandamis- ja tegevuskulusid, samuti peavad kokkuhoidu panustama riiklikud sihtasutused. Riigi tulude suurendamiseks võetakse riigiettevõtetelt rohkem dividende.

Valitsussektori eelarvepuudujääk väheneb lisaeelarve meetmetega sel aastal 1,19 miljardi euroni ehk kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), selle defitsiidiga mahub Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglite piiresse.

Kokkuhoidu panustavad kõik ministeeriumid, kaasates võimalusel ka oma allasutusi ja sihtasutusi; kokkuhoid tuleb peamiselt tegevus- ja majapidamiskuludest, märkis rahandusministeerium. Sellega on kavas säästa 63 miljonit eurot.

Riigikaitse rahastus negatiivse lisaeelarvega ei vähene. Küll aga leiab kaitseministeerium solidaarselt teistega võimaluse kokku hoida tööjõu- ja majandamiskulusid. Vabanenud vahendid suunatakse kaitsevõime parandamisse.

Suuri investeeringuid lisaeelarvega ära ei jäeta, kuid eelarve seisu mõjutab mõningate investeeringute nihkumine. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringud säilivad kokkulepitud tasemel ehk moodustavad ühe protsendi SKP-st.

Haiglad peavad tegevuskulusid kokku hoidma ühe protsendi ulatuses. Tulude suurendamiseks tõstetakse Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eleringi dividendide summat.

Kokku sisaldab negatiivne lisaeelarve ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid. Sealhulgas vähendatakse valitsuse reservi 29 miljoni euro võrra.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 ja vastu oli 12 riigikogu liiget.