Riigikogu infotunnis arutati tööaja kokkulepete paindlikumaks muutmist

Riigikogu liige Lauri Läänemets küsis Riigikogu infotunnis äsja valitsusest Riigikokku jõudnud töölepingu seaduse muutmise ettepanekute kohta, mis annaksid tööandjale õiguse vähendada töötajale antava töö hulka ja sellega seoses sissetulekut. „Miinimumtöötunnid, mis tuleb pakkuda, on 10 töötundi nädalas, aga enam tulevikus 40 tundi pakkuma ei pea,“ märkis Läänemets ja viitas, et see võtab töötajatelt kindlustunde.

Peaminister Kristen Michal toonitas, et kõik lepingud on ikkagi kahepoolsed. „Tööandja ja töötaja saavad omavahel koos kokkuleppel otsustada, kas selline töökorraldus neile sobib, ja läbi rääkida omavahel täpsematest tingimustest,“ sõnas ta ja kinnitas, et tööjõuturul nii tööandjad kui ka töövõtjad ammu oodanud leevendusi, mis võimaldaks paindlikumalt toimetada.

Michal täpsustas, et paindlike tööaja kokkulepete eesmärk on motiveerida tööandjaid sõlmima võlaõiguslike lepingute asemel töölepinguid, mis pakuvad töötegijatele rohkem tööalast kaitset, nagu puhkuseõigus ja miinimumtöötasu. „Näiteks väikelastega ema, piiratud töövõimega inimene, pensionär, kes tahab saada paindlikumat tööaega, lepib selles kokku enda huvides ja saab sotsiaalsed garantiid – on just nende inimeste huvides.“

Samuti tõi peaminister esile, et tööandjale antava võimaluse üle koormust vähendada pole põhjust hirmu tunda ka seetõttu, et tööjõuturul valitseb tööjõupuudus. „Tööjõupuudus on tulevane struktuurne probleem, häid inimesi otsitakse tööle. Ja selleks et inimesed saaksid paindlikumad töövõimalused – oleme ausad – vähenenud töövõimega inimesed, eakamad inimesed, kes tahavad panustada, neile säilib niimoodi sotsiaalne garantii,“ sõnas ta.

Samuti vastas peaminister infotunnis Tanel Kiige küsimusele Tallinna Haigla ja tervishoiu rahastuse kohta.