RIIGIEELARVE | Tervishoiutöötajate palgatõus tuleb, parandatakse vaimse tervise abi kättesaadavust (1)

2023. aasta riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, mida on 16 protsenti rohkem kui 2022. aasta riigieelarves koos lisaeelarvega. Kulude maht on 17 miljardit eurot, seda on tänavusest 18 protsenti rohkem. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui käesoleval aastal. 2023. aasta riigieelarve koostamisel lähtus valitsus järgmistest prioriteetidest: inimeste toimetuleku tagamine, eestikeelsele haridusele üleminek, Eesti laiapindse riigikaitse edendamine ning energeetika ja elektrireformiga seotud väljakutsete seljatamine.

Ühtlasi avaldas valitsus 2023. aasta riigieelarve peamised sõnumid valitsemisalade kaupa. Tervishoius lubatakse järgmist:

Panustame kriisideks valmisoleku tõstmisse

Tervishoius panustame, et tõsta tervishoiusektori valmisolekut ja koostöövõimet kriisiolukordades toimetulekuks, nii võimalikke tulevasi pandeemiaid silmas pidades kui Eesti riigi kaitseks valmistumisel. See hõlmab täiendava 2,6 miljoni euroga terviseameti jätkuvat tugevdamist kriisidega toimetulekuks. Selleks, et aidata tervishoiuasutustel toime tulla ootamatult suurenenud energiakuludega suurendame haigekassa tasutavate tervishoiuteenuste loetelus üldkulude komponenti tulenevalt hinnaindeksist tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2022.

Oluline osa kriisides toimetulekul on võimalus haigestumisel koju jääda sissetulekutes oluliselt kaotamata. Selleks on kavas haiguspäeva varasem hüvitamine alates 2. haiguspäevast ka edaspidi püsivaks muuta. See aitab haigestunud inimesel rahulikult kodus püsida ja end terveks ravida, muretsemata sealjuures sissetuleku olulise kaotuse pärast.

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse säilitamine ja tervishoiutöötajate palgatõus

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine vähemalt praegusel tasemel eeldab, et panustame tervishoiutöötajatesse. Seepärast oleme Eesti Haigekassa eelarves näinud ette rahastuse tervishoiutöötajate tulevase kollektiivleppe katteks, et võimaldada tervishoiutöötajatele tuleval aastal vähemalt 15-protsendine palgatõus. Prognooside kohaselt toovad sotsiaalmaksu laekumise ning mittetöötavate pensionäride eraldise kasv tervishoidu 273,3 miljonit eurot lisaraha.

Samuti suunab riik lisaraha arstide lähtetoetuse tõstmiseks ja plaanis on rahastada õdede praktikat vastavalt veebruaris sõlmitud konsensusleppele.

Alates 2023. aastast on geeniproovide säilitamiseks iga-aastase püsirahastusena tagatud ka 1,1 miljonit eurot, mida varem on tulnud igal aastal eraldi taotleda.

Vaimse tervise abi areneb ja kättesaadavus paraneb

Vaimse tervise valdkonnale on tuleval aastal ette nähtud kokku 4,7 miljonit eurot lisaraha. Koos eelmisel aastal esmakordselt eraldatud vahenditega, on vaimsele tervisele 2023. aasta eelarves kokku 7 miljonit eurot, mis võimaldab pakkuda ja arendada erinevaid vaimset tervist toetavaid tegevusi senisest laiemale sihtrühmale.

Lisaks saab sotsiaalministeeriumi vastutusalast välja tuua järgmist:

Hooldekodukoht ja koduhooldus on riigi toel inimesele kättesaadavamad

Riik investeerib 2023. aastal 40 miljonit eurot, et parandada üldhooldusteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti nii hooldekodudes kui ka koduhoolduse teenustena. 2024. aastal antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi üldhooldusteenusteks juba ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus 62 miljoni euroni. Kohalik omavalitsus rahastab edaspidi hooldamisega seotud osa hooldekodu kohatasust, inimese katta jääb ülejäänud osa teenuse maksumusest ehk majutuse, toitlustuse ja täiendavate isiklike soovidega seotud kulud.

Hooldereform annab järgmise aasta juulist võimaluse katta hooldekodu kohatasu keskmisest pensionist. Prognooside kohaselt on 2023. aastal keskmine hooldekodu kohatasu suure hooldusvajadusega inimesele 1300 eurot kuus, millest poole tasub edaspidi KOV ning aprilliks prognoositav ca 700-eurone keskmine pension võimaldab inimesel endal katta teise poole. Iga perekond, kelle peres on hooldatav, säästab seega aastas keskmiselt 6000 eurot.

Riik toetab perede toimetulekut ja pakub kindlustunnet perelisa planeerimisel

2023. aastast panustab riik senisest enam lastega perede majanduslikku toimetulekusse ja suurendab kindlustunnet perelisa planeerimisel. Selleks investeerime peretoetuste tõstmisse 2023. aastal ligi 164 miljonit lisaeurot. Kokku panustab riik tuleval aastal peretoetustesse ligikaudu 466 miljonit eurot. 2026. aastaks kasvab peretoetuste lisakulu ligi 226 miljoni euroni ja seega kogukulu prognoosime ligikaudu 521 miljonit eurot.

1. jaanuarist 2023 tõuseb esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus tõuseb uuest aastast 3–6 lapse puhul 600 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus. Lisaks hakkab 1. jaanuarist 2023 kehtima ka lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõpetamine laste 24-aastaseks saamisel ning 2024. aasta aprillist indekseeritakse lasterikka pere toetus sarnaselt pensionitele. Kolmelapselise pere igakuine peretoetuste summa hakkab uuest aastast olema 860 eurot kuus. 3–6-lapselised lasterikkad pered moodustavad 14% kõigist Eesti peredest ja neis elab 28% kõigist Eesti lastest.

Hoolekande valdkonna teenuste rahastamine tõuseb

Erivajadusega inimeste ja asendushooldusel elavate laste toetamiseks investeerib riik 2023. aastast 12,3 miljonit lisaraha, mis võimaldab tagada abi parema kättesaadavuse, teenusepakkujate toimetuleku elukalliduse tõusuga ning töötajate palgatõusu. Lisaks toetab lisaraha asendushoolduse kvaliteedi tõusu ning lapsendajate, hooldusperede ja teiste asendushoolduse pakkujate väljaõpet. Suurima lisarahastuse, ligi 6,9 miljonit eurot saab rehabilitatsiooniteenuse rahastamine.