Retseptita toodete kuritarvitamisega tegeleva patsiendi nõustamine
Apteegis töötades on igapäevaselt näha teatud korduvaid kliente, kes ostavad peaaegu iga päev kindlaid tooteid. Tihtipeale peab päris nuputama, mida on võimalik teha nende toodetega, aga mõnikord ei pea eriti pead vaevamagi, kirjutab proviisor Kristo Karu.
Autor: Kristo Karu, Anne Südameapteegi proviisor-juhataja. Täpsemad kirjeldused kuritarvitamise viisidest ja toodete kogustest on tekstist eemaldatud.
Eelnimetatud klientide puhul võib märgata kindlaid suhtlus- ja käitumisviise. Nad võivad käia paljudes erinevate apteekides väikeste osade kaupa ostmas, võivad olla väga hinnatundlikud ning jälgida hoolikalt kampaaniaid, proovida peita riietusega enda isikut, käituda apteegis rahutult või varastada. Aga on ka kliente, kes ostavad kindlaid tooteid julgelt ja tavalise suhtumisega suures koguses, lasevad neid endale isegi nimeliselt hulgimüügist tellida ja küsivad mõne probleemi osas nõu.
Kuritarvitatavaid tooteid leidub nii käsimüügiravimite kui toidulisandite seast. Mõned kuritarvitamise meetodid on laialt levinud ja teised on hoopis sellised, mille kohta on piirkonnas ainult mõni kasutaja. Enamus meetodeid on nii-öelda entusiastide poolt leitud-avastatud interneti kaudu.
Kõige levinum ühine omadus klientide seas on depressiivsus. Samuti ei ole neil palju usku ühiskonda või lootust abile.
Ksülometasoliini lahuse inhalatsioon
Süsteemset adrenergilist efekti on võimalik saavutada ksülometasoliini inhaleerides tavalise inhalaatoriga. Eufooria ja suurem aktiivsuse tunne on siiski lühike, 15-30 minutit, ning sage kõrvaltoime on kõrge vererõhk ja pulss. Korduv manustamine suurendab halbade kõrvaltoimete ilmnemise tõenäosust. Sümpatomimeetilise kiire toime tõttu on koormus veresoonkonnale väga suur ja halvemal juhul võivad tekkida trombid ning südamelihase kärbumine. Tolerantsus mõnutoime osas tekib juba lühikese intensiivse tarvitamisega.
Tüüpiline seda meetodit kasutav klient on üpris tavalise välimuse ja olekuga ega eristu tavalisest kliendist sugugi. Ainuke erinevus on odavate ksülometasoliini tilkade ravimvormi hindade jälgimine ja ostetavad kogused. Äsja kasutanult võib tema nägu olla punane, keha higine ja liigutused äkilisemad. Kui klient pole pikemat aega kasutanud, siis võib tal olla depressiivsem olek ja aeglasemad liigutused, kõnemaneer lühike ja vaikne. Klient kipub olema juba mingisuguse psühhiaatrilise ravimi, tavaliselt ühe antidepressandi peal. Erinevate kaasuvate ravimite puhul võib olla saavutatud mõnutunne pikkuselt ja intensiivsuselt erinev.
Sümpatomimeetilise toimetega retseptiravimid annavad natuke pikema ja intensiivsema naudinguhetke. Klient võib pöörduda apteekri poole arütmia kaebusega või äkilise halva enesetundega, millega kaasneb kõrge vererõhk. Minu kogemuse järgi on tavaline, et tarvitaja hakkab aja jooksul proovima teisi mõnuaineid ja kipub olema stimulantide foonil. Ksülometasoliini tarvitamine ei ole niivõrd meeldiv ja proovitakse leida paremaid, millel ei ole kõrvaltoimeid südamele. Pole aga sugugi ebatavaline, kui jäädaksegi ksülometasoliini kasutajaks pikemaks ajaks „edasiste kontaktide” puudumise tõttu. Nõustamisel on tähtis tuvastada südamega ja kopsudega seotud probleemid. Tiheda ebahügieenilise inhaleerimisega võib tekkida kopsupõletik või muu alumiste-ülemiste hingamisteede põletik.
Erinevad CYP inhibiitorid/indutseerijad koos psühhotroopsete ravimite või toodetega
Ilma retseptita on võimalik osta apteegist ja tavapoest mõningaid CYP inhibiitoreid ning neid kasutada erinevate psühhotroopsete ainete toime tugevdamiseks. Samuti võib klient kasutada enda raviks määratud ravimeid, et saavutada teiste toodetega joovastus või pikem toimeaeg. Populaarseim meetod on omeprasool/flukonasool – diasepaam (või muud psühhotroopsed CYP3A4 substraadid). Omeprasooli peab selleks meetodiks manustama väga tihti ja päris palju. Suurem kogus flukonasooli sobiks ligi 6 tundi enne rahusti manustamist. Neid meetodeid on veel väga palju erinevaid, see sõltub regulaarsetest ravimitest.
CYP induktsiooni ja inhibitsiooniga võib tahtmatult tekkida olukordi, kus inimene kogemata ostab midagi käsimüügist ja avastab endale liigse mõnutunde. Siia alla võiks liigitada ka antidepressandi kasutamise ajal liigse trüptofaani tarbimise superkogustes, mida on võimalik kätte saada ka tavapoest. Klient soovib oma probleemi võimalikult kiiresti lahendada ja on meeleheitel. Sellise probleemiga klientide tuvastamine on ülimalt raske, sest nad on päris tavalistmoodi käitumisega. Apteeki ei kipu trüptofaani kasutaja sattuma, sest reeglina on apteegis nende toodete hinnad kõrgemad. Klient võib küsida meditsiiniliselt keerulisemaid küsimusi, aga see on harv. Üldiselt on selle kategooria klient rohkem meditsiiniliselt teadlik kui tavainimene. Küsitakse erinevate toimeainete kättesaadavuse kohta, mida ei kipu tihti Eestis olema või on saadaval retseptiga.
CBD õli võidakse kasutada meeleolu ja ka CYP inhibitsiooni jaoks. Apteekrina peab olema vastuvõtlik ja leplik kliendiga, et ta ennast avaks ja oma probleemi kohta võib-olla küsiks. See on üks apteekrikunst, mille kohta ei saa kirjutada raamatut või joonistada pilti.
Pseudoefedriini süstimine
Pseudoefedriini toimeainega käsimüügiravimist saab kaaliumpermanganaadi ja muude ainetega sünteesida metkatinooni, mille mõju on adrenergiline ja eufooriline. Selle olluse manustamine on kahjulik ajule mangaani tõttu, mis kahjustab sisuliselt kõiki aju osasid. Piisava kasutusega kaob võime teha liigutusi õigesti, võivad kaduda muud erinevad oskused ja võimed. Kogemuse järgi läheb hästi ainult nendel, kes suudavad piisavalt vara minna üle „puhtamatele” narkootikumidele. Pseudoefedriiniga alustavad tavaliselt väga üksikud inimesed, kellel pole eriti kellegagi suhelda – seega neil puuduvad ka kontaktid teiste ainete saamiseks.
Apteegis on selliste inimestega väga raske kontakti saavutada, klient ei soovi peale süstalde puhastus- või abivahendeid. Prognoos ei ole hea. Abile vastuvõtlik ollakse vaid äärmistel juhtudel. Võivad tekkida segasushood, vigastused kukkumisest, külmakahjustused ja palju muudki, mille puhul ollakse valmis küsima abi apteekrilt vaid suure häda puhul.
Kõhulahtistite väärkasutamine
Toitumishäirete puhul on päris tavaline, et regulaarselt kasutatakse ka apteegist kättesaadavaid kõhulahtisteid. Neil inimestel on väga suur soov vähendada toitainete imendumist ja selleks peetakse sobivaks ekstreemseid vahendeid. Soovitakse kaotada niivõrd palju „veekaalu” kui võimalik. Lahtistitega saab elektrolüütidest lahti ning tekib ajutine kõhnem välimus. Kaalunumber on korraks väiksem ja annab enesekindlust-motivatsiooni. Aga isegi väga vähese toitumisega elektrolüütide tase taastub ning kaalunumber tõuseb. Tung kaalu vähendada on aga nii suur, et lahtisti kasutamine muutub pidevaks. Stimuleerivate lahtistitega tekib tolerantsus, mis tekitab ebamugavust peale söömist ning vähendab loomulikku söögiisu. Populaarsem on siiski senna regulaarne kasutamine ehk lihtsalt vähema intensiivsema lahtisti manustamine. Pideva kasutamisega hõrenevad luud, elektrolüütide puudus mõjutab südant, alateadlik mure kaalu pärast murendab vaimset tervist.
Apteegis on senna sõltlasega kontakti saamine võrdlemisi lihtne. Saab pakkuda kaltsiumi-magneesiumi, sest neil on päris tihti nende ainete puudus. Seevastu intensiivsema lahtisti kasutajaga on väga raske kontakti saada, sest ei soovita kuulda ja ollakse pooleldi agressiivsed.
Antihistamiini kõrvaltoime kaudu unetuse ravimine
Päris arvestatav hulk regulaarselt antihistamiinseid ravimeid tarvitavatest inimestest ei tee seda allergia või külmetuse raviks, vaid pigem une jaoks. Klemastiin, kloorfenamiin, triprolidiin ja feniramiin on mõned näited kasutatavatest toimeainetest. Pikemal tarbimisel võib tekkida vajadus suurendada annuseid või proovidagi leida retseptiravimi uinuteid. Mõnel õnnestub saada unetuse ravi, mõnel mitte. Vähese sotsiaalse sidususega inimesed jäävad siiski antihistamiinide peale. Pikaaegselt on mõned riskid Alzheimeri tekkele, edutu unetuse ravi röövib aastatega inimese oma helgest mõistusest paljaks. Eetiliselt oleks õige soovitada võtta ühendust perearsti või psühhiaatriga, et leida sobiv lahendus.
Loperamiid võõrutamiseks või võõrutusnähtude jaoks
Loperamiid on opioidne toimeaine, mida kasutatakse kõhulahtisuse korral. Samuti toimib ta opioidide võõrutusnähtude ravina. Päris tihti kasutatakse loperamiidi, et enda sõltuvuse probleemi lahendada. Põhimõte on sarnane metadoonravile. Peamine kõrvaltoime on kõhukinnisus. On ka loperamiidi kasutajaid, kes võtavad hulgiannuseid, et saavutada joovastus. Suure koguse P-glükoproteiini inhibiitoritega saab toimet suurendada. Võõrutuseks peaks loperamiidi klientidele soovitama tugikeskuseid ja pakkuma sõltuvushäirete keskuste kontakte. Kahjuks on nendel klientidel vähe usku ühiskonna süsteemidesse ning nad ei pruugi midagi teha. Nii-öelda „komistamiseid” kipuvad tulema tihti, kuid seetõttu ei peaks klienti halvustama. Kõhukinnisuse leevendamiseks sobivad laktuloosiga tooted.
Ülalnimetatud klientide nõustamiseks on ülimalt vajalik, et klient ei tuvastaks apteekril (alateadlikke) hoiakuid, vaid et teda soovitakse siiralt aidata. Ei tohiks teha nägusid näiteks 10 karbi loperamiidi ostmise ega ka süstalde soovi peale. Ainete kasutaja tunneb end kainena juba piisavalt halvasti ja igasugune negatiivne suhtumine on tema silmis tõestus ühiskonna vihast ja tema tõrjutusest.