Ravimitootjate Liit: patsientide huvides on muuta ravimite hindamisprotsessi paindlikumaks ja läbipaistvamaks
Ravimitootjate Liidu esindajate sõnul on oluline kaasata ravimite hindamisprotsessi suuremal määral erialaeksperte ja patsiendiorganisatsioone.
Eesti Rakendusuuringute Uuringu Keskus Centar viis läbi uuringu „Tervisetehnoloogiate hindamise protsess ja otsustuskriteeriumid Eestis“. Uuringu raportis jõutakse järeldusele, et Eestis kasutatavate tervishoiutehnoloogiate, sh ravimite rahastamise aluseks olevad kulutõhususe lävendid on püsinud kümme aastat samal tasemel. Seetõttu vajab hindamisprotsess uuendamist, samuti läbipaistvuse suurendamist.
„Centari uuring viitab mitmetele kitsaskohtadele tervishoiutehnoloogiate hindamise parimates praktikates võrreldes teiste riikidega – loodame, et siit saab alguse nii konstruktiivne arutelu, kuidas täiendada otsustusprotsessi ning kiirendada uute ravimite jõudmist patsiendini. Näiteks on Eestis ravimite hindamisprotsessis kasutatavad hindamiskriteeriumid ja rahastamise aluseks olev lävend püsinud viimasel kümnendil üldiselt muutumatuna, mille tulemusel on ravimite kättesaadavus madalam kui Euroopas keskmiselt. See tähendab, et meie patsientidel on uute ravimite kättesaadavus kehvem kui mitmetes meile sarnastes võrdlusriikides,“ sõnas Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.
Centari uuring osutab, et võrreldes teiste uuringus analüüsitud riikidega puudus Eestil eraldi kõrgem lävend uudsetele ravimitele ja ravimeetoditele või harvikhaigustele. „Nagu uuring ka soovitab, on meie ettepanek rahastamisotsuse aluseks olevat lävendit regulaarselt hinnata, et oleks saavutatud optimaalne tase, mis rahuldab ka patsientide ootusi. Samuti peaks olema üheselt kokku lepitud kriteeriumid, missugustele tingimustele peab ravim vastama, et oleks aktsepteeritud kõrgem lävend või selle puudumine,“ täpsustas Tapfer.
Ravimitootjate Liidu volikogu esimehe Kärt Tali sõnul on ravimite hindamine ja käsitlus muutunud aastatega oluliselt mitmetahulisemaks. Seetõttu on vajalik, et nii taotluse esitajatele kui otsuseid tegevale ravimikomisjonile oleksid sõnastatud selgemad juhised. „Taotluse esitajatel puudub selgus, missugust tõendusmaterjali otsustamiseks vajatakse ja arvesse võetakse. Samas on ka ootused väga kõrged – tootjatele heidetakse ette justkui oleks tõendusmaterjal halb või küsitakse tõendusmaterjali, mida ei saagi veel olemas olla. Juhendmaterjalid ja otsustuskriteeriumid peaksid olema detailsemad ja üheseltmõistetavad, kuna selgus ja läbipaistvus tagab ka menetlusprotsessi kiirema kulgemise,“ selgitas Tali.
Centari uuring osutab ka patsientide kaasamise kitsaskohtadele. Tervishoiutehnoloogiate, sealhulgas ravimite hindamise otsustusprotsessis on Eesti patsientide kaasamine formaalselt olemas – katusorganisatsioon (Eesti Puuetega Inimeste Koda) on esindatud ravimikomisjonis. „Ravimikomisjoni töösse kaasatakse mõnikord vajadusel erialaarste, kuid haigusspetsiifilistelt patsientide ühendustelt sisendit ei koguta,“ ütles Kärt Tali.