Ravimiameti ülevaade: kuu aega Covid-19 vastu vaktsineerimise algusest
Nüüdseks on Eestis koroonaviiruse vastu vaktsineeritud juba kuu aega. Ravimiamet teeb ülevaate vaktsiinidega seotud kõrvalmõjudest ja nende statistikast läbi ametile saadetud kõrvaltoimete teatiste.
Hetkel on Eestis kasutusel kaks erinevat vaktsiini – Comirnaty ja COVID-19 Vaccine Moderna. Poleemikat on nende vaktsiinide ümber olnud palju. Alates müügiloa aluseks olevatest andmetest ning vaktsineerimise korraldamisest Eestis kuni kõikvõimalike vandenõuteooriateni välja. Fakt on, et praeguseks on ligikaudu 31 000 vaktsiiniannust manustatud ning vaktsineerimine jätkub, kuniks on Eestil on piisavas koguses vaktsiine, kirjutab ravimiamet.
Kokku on ravimiamet saanud 222 kõrvaltoime teatist. See moodustab ligikaudu 0,7% kõikidest vaktsiiniannustest. Tervishoiutöötajatele toonitati enne vaktsineerimise alustamist, et kõikidest võimalikest vaktsiini kõrvaltoimetest võiks ravimiametile teada anda ning meil on väga hea meel, et teatamine on olnud tõesti erakordselt aktiivne.
Võrdluseks võib tuua, et n-ö tavapärastel aastatel on ravimiamet saanud kõikide ravimite kohta kokku ligikaudu 400-500 kõrvaltoime teatist. Kindlasti on 222 teatist Covid-19 vaktsiinidele väga suur number, aga on ilmselge, et kõrvaltoimetest teatamise aktiivsus on tavapärasest kordades suurem. Sama tendentsi täheldati ka 10 aastat tagasi, kui pandeemiliselt levis nn seagripp. Ka toona tegi ravimiametile saabunud kõrvaltoime teatiste hulk kenakese hüppe.
Kõrvaltoimed pigem kergemad
Tõsist kõrvaltoimet sisaldanud teatistes on kirjeldatud eelkõige ülitundlikkusreaktsiooni vaktsiinile, millest kõik vaktsineeritud on paranenud. Seetõttu toonitabki amet pidevalt pärast vaktsineerimist 15-20 minutiks jälgimisele jäämise vajalikkust. Täpsemalt on kõiki tõsiseid reaktsioone kirjeldatud ravimiameti iganädalastes kõrvaltoimete kokkuvõtetes. Tõsisteks on hinnatud ka mõned vaktsineerimisega seotud stress-reaktsioonid, mis vajasid kohest ravimi manustamist või sekkumist, ka need vaktsineeritud on kõik paranenud.
Mittetõsistest kõrvaltoimetest on kirjeldatud teatistes üsna tavapäraseid vaktsiinide kõrvaltoimeid: süstekoha valu, -turset, -punetust, aga ka peavalu, pearinglust, halba enesetunnet, nõrkust ja jõuetust, uimasust, väsimust, palavikku, külmavärinaid, lihas- ja liigesvalu, lümfisõlmede turset ja valulikkust, maitse- ja lõhnataju kadu ja näo tundlikkushäire teket. See ei ole täielik loetelu kõikidest kõrvaltoime teatistes loetletud sümptomitest.
Seni laekunud kõrvaltoimed on Covid-19 vaktsiinide kliinilistes uuringutes nähtuga sarnased ning eeldatavad. Samuti on leidnud kinnitust uuringutes täheldatu, et pärast teist süsti ilmnevad kõrvaltoimed on intensiivsemad ja paikseid kõrvaltoimeid ja üldnähte esineb noorematel sagedamini võrreldes eakatega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et seni on COVID-19 mRNA vaktsiinide ohutusprofiil hea. Kõrvaltoimeid tekib ja võivad olla lühiajaliselt häirivad, kuid valdav enamik neist on kerged ja mööduvad.
Ravimiamet edastab saabunud teatised ka Euroopa ühisesse kõrvaltoimete andmebaasi ning kõikide riikide andmete pealt tehakse juba vajadusel täpsemat statistikat võimalike kõrvaltoimete kohta mida hetkel ravimiomaduste kokkuvõttes kirjas pole.