Ravimiamet: ühel korduvdoonoril tuvastati verest HI-viirus
Ravimiameti teatel tuvastati esimesel poolaastal ühel korduvdoonoril verest HI-viirus. Kogutud veri hävitati ning doonor suunati nakkushaiguste arsti juurde.
Selle doonori eelmine vereloovutus oli enam kui 5 aastat tagasi ning säilitusproovi ei olnud alles.
Verekäitlejad teatasid ravimiametile 2023. aasta esimeses pooles kahest raskest kõrvaltoimest, kuueteistkümnest ohtlikust kõrvalekaldest ning viieteistkümnest doonorireaktsioonist. Ühel juhul teavitati vereülekande järgselt immunohematoloogilise hemolüüsi kahtlusest, mis laboratoorselt ei kinnitunud. Patsiendil möödus ülekanne tavapäraselt. Ühel juhul teavitati vereülekandest tingitud tsirkulatoorse ülekoormuse ehk TACO kahtlusest. Patsient paranes täielikult.
Neljal juhul teavitati trombotsüütide kontsentraadi mikrobioloogiliste uuringute positiivsest tulemusest. Mikrobioloogiliste uuringute tulemused olid verekomponentide väljastamise hetkel negatiivsed ja patsientidel need juhtumid kõrvaltoimet ei põhjustanud.
Seitse ohujuhtumit oli seotud korduvdoonorite positiivse või määramatu vereanalüüsi tulemusega nakkustekitaja markerite suhtes (süüfilise tekitaja Treponema pallidum, B- või C-hepatiidi viirus või HIV). Nakkustekitajate suhtes positiivseks või määramatuks osutunud verekomponendid hävitati ja neid ülekandeks ei kasutatud. Vajadusel kontrollisid käitlejad üle ka nende doonorite vähemalt viimase viie aasta vereloovutused, testides säilitusproove.
Ühel juhul osutus doonori eelmise loovutuse säilitusproov B-hepatiidi markerite suhtes positiivseks (markerid viitasid B hepatiidi läbipõdemisest tingitud immuunsusele). Käitleja teavitas tulemusest neid haiglaid, kellele nad doonoriga seotud komponente olid väljastanud. Haiguse ülekandumisest haiglad verekeskust ei teavitanud.
Kahel juhul leiti korduvdoonori verest erütrotsütaarsed antikehad, millest ühel juhul oli antikeha tuvastatav eelmise loovutuse säilitusproovist. Selle doonori eelmisel loovutusel kogutud verekomponentide ülekanded kulgesid patsientidel iseärasusteta.
Ühel juhul leiti kvaliteedikontrolli käigus, et ühelt doonorilt kogutud kahes trombotsüütide kontsentraadis oli rohkem leukotsüüte kui lubatud. Ülekanne patsiendile möödus tavapäraselt. Kahtlus jäi defektsele leukotsüütide filtrile.
Ühel juhul teavitas verekeskus, et doonori veri registreeriti verekeskuse sisedokumentides vale doonori nimele, kuid väljastatud verekomponendile märgiti siiski õige veregrupp.
Ühel juhul andis doonor verekeskusele pärast vereloovutust teada puukborrelioosi nakkusest. Loovutusega seotud trombotsüütide kontsentraat oli väljastatud ja üle kantud. Verekomponent oli eelnevalt kiiritatud, mis peaks nakkustekitaja kahjutuks tegema. Ülekanne kulges probleemideta.
Viieteistkümnel korral teavitati doonorireaktsioonidest. Reaktsioonid olid seotud teadvusekaotusega ning üks doonor lisaks oksendas. Kõik doonorid said verekeskuses vajalikku abi ning taastusid täielikult. Ühele doonorile kutsuti kiirabi, kuna enesetunne ei taastunud 2 h jooksul. Doonorile manustati tilkinfusiooni EMOs. Neli doonorit selgitasid, et loovutusele järgneval päeval tundsid nad nõrkust, kuid ülejärgmisel päeval oli enesetunne hea.