Ravimeid ostetakse rohkem, kuid riigi sekkumist pole veel vaja
Kuigi ravimeid ostetakse praegu veidi enam, ei vaja see veel riigipoolset sekkumist nagu Lätis, kus alates Ukraina sõja algusest on inimesed hakanud varuma koju massiliselt ravimeid. Ravimiamet soovitab osta koju ravimeid üheks kuuks ja neid põgenikele mitte annetada.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius ütles, et ravimiamet on palunud apteekide ning ravimite hulgimüüjate esindajatel kohe teada anda, kui inimesed on hakanud varasemast oluliselt suuremal määral ravimeid ostma. „Oleme olukorda jälginud ning mõnevõrra on ostmise aktiivsus kohati tõusnud, aga see ei ole praegu eskaleerunud suuremaks probleemiks, mis vajaks riigipoolset sekkumist. Osalt on inimesed tõenäoliselt täiendanud oma koduseid ravimivarusid ning osalt on ravimeid ostetud suuremas hulgas, et annetada neid Ukrainale.“
Laius lisas, et eraisikud ei tohiks siiski ravimeid annetada. „Kui siinsetel sõjapõgenikel on tarvis ravimeid, siis oleks mõistlikum teha soovi korral rahaline annetus. Ravimeid peaks varuma koordineeritult ja vastavalt vajadusele apteegist.“
Ravimiamet soovitab elanikele jooksvalt, näiteks igal kuul vaadata üle oma ravimikapi sisu ning kontrollida, kas on olemas vajalikud ravimid (sh retseptiravimid) vähemalt kuuks ajaks. Vajadusel tasub oma varusid täiendada. Aegunud või seisma jäänud ravimid tuleb viia apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti, kus need võetakse tasuta vastu. Kindlasti ei tohi ravimeid visata olmeprügi sekka või kanalisatsiooni.
Märtsi alguses oli Eestis suur huvi jooditablettide vastu. „Keskkonnaameti andmetel ei ole kiirgustase Eestis ja Euroopas tõusnud ning jooditablettide võtmiseks ei ole põhjust,“ märkis Laius.
Jooditablette ei tohiks võtta ka igaks juhuks, sest see võib olla tervisele ohtlik (võib tekitada kilpnäärme ületalitluse ja on oht kilpnäärme suurenemiseks ning sellest tingitud hingamisraskusteks).