Rasket COVID-19 võib põhjustada viiruse rünnak ajule, mitte kopsudele
Loomkatses näidati, et hiirte ninakaudne nakatamine SARS-CoV-2 viirusega põhjustas agressiivse rünnaku ajule, mis vallandas raske haiguse alles pärast seda, kui kopsudest hakkas viirus juba kaduma.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Uuringus nakatati hiiri SARS-CoV-2-ga nina kaudu. Viiruskoormus kopsudes oli kõrgeim kolmandal haiguspäeval ja hakkas seejärel langema. Ajus oli viiruskoormus kõrgeim aga viiendal-kuuendal haiguspäeval, mil haiguse kulg raskeks muutus ja tekkisid hingamisraskused, desorienteeritus ja nõrkus. Viiruskoormus ajus oli tuhat korda kõrgem kui muudes keha piirkondades. Kõik uuringuhiired surid COVID-19 tõttu hiljemalt kuuendaks haiguspäevaks.
Selline protsess selgitaks inimestel niisugust juba varem kirjeldatud haiguse kulgu, kus patsient juba hakkab paranema ja siis ootamatult võtab seis pöörde halvemuse poole ja patsient võib surra. Viiruse peitumine ajus selgitab ka mitmeid COVID-19 eripalgelisi sümptomeid nagu deliirium, insult või lõhna- ja maitsetundlikkuse kadu. Pole teada, kas COVID-19 põdemine muudab inimesi hiljem vastuvõtlikumaks ka teiste närvisüsteemihaiguste suhtes, näiteks Parkinsoni tõbi, hulgiskleroos, kognitiivne kahjustus ja autoimmuunsed haigused.
Kumari P, et al. Neuroinvasion and Encephalitis Following Intranasal Inoculation of SARS-CoV-2 in K18-hACE2 Mice. Viruses. 2021 Jan 19;13(1):132. doi: 10.3390/v13010132.