Raino Paron: Kes kannab vaktsineerimata haige ravikulud? Äkki tema ise?

Kaja Kallas viitas 12. oktoobril antud usutluses, et valitsus arutab muude meetmete hulgas vaktsineerimata inimeste kohustust hüvitada osaliselt COVID-19 raviga seotud kulutused. Sellele järgnes pahameeletorm meedias ja teema jäi sisulise aruteluta, mida see aga vääriks, kirjutab Ellex Raidla advokaat Raino Paron Eesti Ekspressis.

Arutelu vaktsineerimise üle on keskendunud küsimusele isikuvabadustest ehk igaühe õigusele valida, kas end vaktsineerida või mitte. Vähem on mainitud tõsiasja, et piirideta vabadusi ei ole ning meist igaühe vabaduste piir tuleb ette seal, kus need põrkuvad teiste õigustega. Need piirid ei pruugi olla alati selged ning tasakaalu leidmine võib olla keeruline. Sellest ka vajadus arutelu järele.

Osa inimeste valik jätta end vaktsineerimata mõjutab täna ja jääb nähtavas tulevikus negatiivselt mõjutama ühiskonna kõige haavatavamate gruppide – vanurite, raskelt haigete, sh kallist ravi vajavate laste ja vähihaigete, õigust ja võimalust ravile. Mida rohkem tuleb praegu ja lähitulevikus kulutada raha vaktsineerimata haigete COVID-19 ravile, seda vähem jääb raha ja haiglate ressurssi kõigi teiste raviks.

Seetõttu võib ühiskonnal olla põhjendatud ootus, et inimesed, kes otsustavad ilma meditsiinilise põhjuseta vaktsiinist loobuda ja võtavad sellega riski, et nende ravikulud kujunevad haigestumise korral suureks, kannaksid vähemalt osaliselt ka oma valikuga kaasnevat rahalist riski. Või vähemalt, et seda teemat arutataks, kaaludes nii selle rahalist mõju kui kõigi teiste ühiskonnagruppide õigusi, keda haigekassa suurenev kulu mõjutab.