Rain Laane: Eesti esmatasandi perearsti- ja pereõeabi peab saama maailma parimaks (2)

Autor: Rain Laane, Eesti Haigekassa juhatuse esimees

COVID-19 on jätkuvalt number üks probleem ning see on sulandunud meie igasse eluvaldkonda. Siiski peame pidama meeles ka seda, et inimestel on jätkuvalt teisi tervisemuresid, millega tegelevad Eestis iga päev sajad perearstid ja pereõed.

Vaktsineerimise algusest on perearstid ja -õed olnud meile head koostööpartnerid. Tööd on palju ning oleme taas kord tõdenud, et üksinda ei tee tervishoius midagi – praegu kuulub Eestis vaktsineerijate võrku ühtekokku 598 koostööpartnerit, sh perearstikeskused, kes annavad iga päev oma panuse võitluses COVID-19-ga. Meie jaoks on tähtis ka esmatasandi katuseorganisatsioon Eesti Perearstide Selts (EPS), kes hoiab oma töös head kvaliteeti ja järjepidevust, seda ka vaktsineerimise korraldamisel.

Alates eelmise aasta jõuludest oli tervisesüsteemi, sealhulgas ka perearstide ja -õdede ees vägagi mahukas ülesanne, millega üksi oleks raske silmitsi seista. Aasta alguses tuli meil üheskoos leppida sellega, et meil oli vaktsiinidefitsiit ning saime vaktsiine jagada ainult nii palju, nagu neid Eestisse tarniti. Perearstide ja -õdede roll selle takistuse ületamisel oli märkimisväärne – mõistlikkus ja kannatlikkus, mida nad ilmutasid, oli oluline, et katsumused saaksid ületatud. Perearstid aitasid selgitada välja, kuidas ja kellele vaktsiine jagada ning keda esmalt vaktsineerida. Vaktsiini jagati esimestel kuudel EPS-i väljapakutud maatriksi printsiibil, mis töötas hästi, kuni enamus perearste sai oma riskirühma vaktsineeritud. Vaktsiini said esmalt kätte need, kes seda kõige enam vajasid – eakad ja keeruliste tervisemuredega inimesed.

Eestis ei ole seni ühtegi nii mahukat vaktsineerimist tehtud. Suur töö on vaktsineerida sadu tuhandeid inimesi, seda mitte ühe korra, vaid kaks. Ning tõenäoliselt veel mitu korda. Kõnedele vastamine, informatsiooni jagamine ja korduv nõustamine – esmatasand on sellega hästi toime tulnud. See ülesanne ei olnud lihtne, sest juba esiteks inimeste telefonitsi kättesaamine võib päevast võtta suure tüki, mida tagasi enam ei saa. Kõik ei võta toru ega vasta võõrale numbrile, sest meedias soovitatakse seda petturite aktiivsuse tõttu mitte teha. Siit ka soovitus inimestele, salvestage oma perearsti telefoninumber, et teha vahet petturil ning oma perearstil.

Kas raha paneb vaktsineerima?

Iga patsiendini jõuab kõige paremini tema perearsti kaudu ning perearst on just see, kes peaks vaktsineerimisega tegelema. Samuti peaks vaktsineerimine saama osaks tervishoiusüsteemist, sellesse sisse sulanduma, ning vaktsineerimine peaks lõpuks toimuma kõigi ravitegevuste taustal. See aga eeldab, et süsteem toimib nii, et kedagi ei peaks juhendama või kellelegi korraldusi andma. Ehk vaktsineerimine peab saama meie kõigi elu loomulikuks osaks, sest olgem ausad, pandeemia on siin, et jääda.

Tõsi, riigi vaktsineerimisplaanis ei ole nähtud ette konkreetseid vastutajaid, nagu tegelikkuses peaks iga sihtgrupi juures olema. Suures plaanis on põhivastutaja siiski perearst ning teised osapooled on toetavalt juures – haiglad vaktsineerivad oma keskustes, koduõed teevad seda kodus ning kooliõed koolis. Peame sellega harjuma, oma tervishoiusüsteemi parandama ning reageerima kitsaskohtadele. See on ka üks muudatus, mille poole Eesti perearstisüsteem 2022. aastal liigub.

Meile kõigile on oluline, et perearstid ja pereõed teeksid oma tööd kvaliteetselt, ilma järeleandmisteta. Läinud aasta jooksul on Eesti perearstid olnud avatud ja paindlikud, tulnud kaasa uute ideedega ning ületanud mitmeid teele heidetud takistusi. Me näeme, kui oluline on, et perearstid ja pereõed oleksid motiveeritud, ning seepärast panustab ka haigekassa omalt poolt. Seda selleks, et Eesti inimesteni jõuaks kvaliteetne, kestlik, hea ning ühtlase tasemega tervishoiuteenus.

Perearstide kvaliteedisüsteem

Haigekassa ostab Eesti inimestele tervishoiuteenust ning on oluline, et see raha jõuaks nendeni, kes tõesti patsientide heaolu eest seisavad. Haigekassale on oluline, et inimestele oleks vajalik tervishoiuteenus esmatasandil kättesaadav. Seetõttu on haigekassa töötanud välja perearstide kvaliteedisüsteemi, millega küll hinnatakse perearstide tulemusi, kuid see ei ole lõppeesmärk. Eesmärk on teine – suurendada Eesti inimeste tervelt elatud aastate hulka, parandada elukvaliteeti ja raviteenuse kättesaadavust ning seeläbi vähendada inimeste ravikulutusi.

Tahame või ei taha, aga patsiendid üksi ei oska veel võtta piisavalt vastutust oma tervise eest. Kuid näeme, et kui patsiente suunata, siis nad tulevad tervise hoidmisega üha enam kaasa.

Arstide tegevuste analüüs ning võimalus tulemusi võrrelda selgitab välja need kitsaskohad, mis vajavad enim arendamist. Eesmärkide täitmine ja uute seadmine ning ka rahaline tunnustus neile, kes eesmärke täidavad – usume, et nii saame parandada Eesti perearstiabi kvaliteeti, muutes seda efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks.

Perearstid on kvaliteedisüsteemi nõuete täitmisest huvitatud, kuid see sõltub ka palju perearstikeskuste kultuurist. Kas perearstile või -õele on tema patsiendid olulised? Kui vastus on jah, võib eeldada, et arst teeb oma tööd hingega, mitte haigekassa või motivatsioonitasu pärast. Ta teeb seda patsiendi tervist ja heaolu silmas pidades. Haigekassa eeldab, et kõik Eesti inimesed, ükskõik millises nimistus, saavad kõiki arstiabiteenuseid kvaliteetselt ja ühtlaselt.

Kui hea on kõige parem perearst?

Kvaliteedisüsteemis tulemuse saavutamiseks on tarvis täita nõutav hõlmatus. See tähendab, et perearst peab teatud arvule oma nimistu patsientidele osutama neid tegevusi, mis on kvaliteedisüsteemis määratud. Vastavalt sellele, kui suurele osale igast nimistust on ravi määratud või näiteks tehtud uuring, moodustub hõlmatus.

Uuest aastast on perearstide kvaliteedisüsteemis muudatus, mis peab silmas õiglase tasu metoodikat – kui varem said perearstid tulemustasu sama palju, vaatamata nende nimistu suurusele, siis alates 2022. aastast arvestatakse perearstinimistu patsientide hulka. Tulemustasu makstakse kõigi nende nimistute kohta, kes täidavad perearstide kvaliteedisüsteemi ennetuse ja krooniliste haigete jälgimise osa eest saadava tulemustasu kriteeriumid.

Eestis leidub perearste, kelle nimistu on suur, samas leidub ka neid, kelle nimistu on väga väike. Kuid mida rohkem kuulub perearstikeskusesse patsiente, seda keerulisem on hõlmatust saavutada. Perearstidele ei anta hõlmatusi ette, vaid see kujuneb aasta jooksul ning sõltub sellest, kui suurele osale patsientidele osutab perearst oma nimistus ravitegevusi.

Uuel aastal suurendatakse perearsti baasraha, tagamaks nimistute teenindamiseks vajalikku kõnekeskuste teenust. Lisatakse ka uus teenus – üleriigilise perearsti nõuandetelefoni veebikonsultatsioon ühes kalendrikuus –, millega tagatakse teenuse kättesaadavus vaegkuuljatele ning kõnepuudega isikutele, kellel on raskendatud telefonikõne vahendusel suhtlemine.

Käima läheb ka kooliõdede kvaliteedisüsteem, mille eesmärk on ühtlustada koolitervishoiu kvaliteeti, motiveerida kooliõdesid osutama kvaliteetsemat teenust ja tegelema tervist edendavate tegevustega.

Õige ressurss õigesse kohta

Meie ühiskond on pandeemia algusest saati olnud suhteliselt avatud, kuid teisipidi suurenevad seeläbi nakatumisnäidud. Riigi avatuna hoidmise võti on vaktsineerimine, kuid peame valmis olema, et haigus jätkub ka järgmisel aastal.

On täiesti loomulik, et inimesed väsivad, ka tervishoiutöötajad, kes meie tervise ees seisavad. Perearstid ja -õed tegelevad lisaks vaktsineerimisele iga päev ka ravi vajavate haigetega. Need, kes COVID-i tõttu haiglasse ei sattunud, vajasid perearsti tuge. Samuti vajasid perearsti tuge need, kes haiglaravilt koju said. 2022. aastal on keeruline ülesanne see, kuidas hoida perearste ja -õdesid, kes oma töös iga päev nõnda palju panustavad.

Haigekassa jaoks on üks murekoht perearstide ühtlane kompetents. Kindlasti peab jätkama mentorluse ja perearstide kvaliteedimõõdikute rakendamisega; samuti tervisekeskuste kvaliteedimõõdikutega, mille korral ei tuleks silmas pidada pelgalt kvantitatiivseid mõõdikuid ning seda, kui palju patsiente raviti, vaid just sisulisi, kvalitatiivseid mõõdikuid. Selle abil saame muuta perearstide ja -õdede tööd paremaks ning ühtlasemaks.

Teine murekoht on perearstide ja pereõdede IT-pädevus. Praegu on töölaual olemas head abivahendid, mis hõlbustavad vaktsineerimist, kuid arstid ei kasuta neid võimalusi. Oleme perearstide ja -õdede suhtes olnud paindlikud ja toetavad, kuid ootame, et ka arstid arendustes rohkem kaasa räägiksid. Vägagi teretulnud on arstide endi ettepanekud ja soovid, kuidas midagi automatiseerida või lihtsamaks teha. Kindlasti leidub hulga võimalusi, kuidas perearstide ja -õdede aega kokku hoida, ning haigekassa on valmis neid ettepanekuid ellu viima. See aga nõuab arstilt pädevust neid ettepanekuid teha ja pärast seda lahendust ka kasutada. Kindlasti ei tohiks kulutada oma ala spetsialistide ressurssi toimingutele, millega saaks kenasti hakkama arvuti ja mõni süsteemne lahendus.

Tänan kõiki tervishoiutöötajaid, kes Eesti inimeste tervisesse panustavad, tehes iga päev väga vajalikku ning tänuväärset tööd. Pandeemia on maailma kõvasti raputanud ning tõenäoliselt jätkub see veel mõnda aega. Usun, et vaktsineerimine ja võitlus pandeemiaga sujub hästi, kuid teadagi võib asi taas kriitiliseks muutuda ning seda silmas pidades peame jätkuvalt üheskoos pingutama, kui soovime viirusest võitu saada.

Artikkel ilmus detsembri Perearstis. Telli ajakiri siit!