Rahulolu Eesti tervishoiusüsteemiga on oluliselt langenud

Tervisekassa ja Kantar Emori läbi viidud uuringust selgub,et Eesti tervishoiusüsteemi ehk arstiabi korraldusega on rahul 50% elanikest. Alates 2021. aastast tasapisi langenud rahulolu tase on viimase aastaga langenud olulisel määral. Veel 2023. aastal oli see 63%. Elanikkonna rahuloluhinnangud arstiabi korraldusele olid kõrgeimad 2020. aastal (72%). Sealhulgas on nüüdseks pea kaks korda vähenenud nende osakaal, kes on tervishoiusüsteemiga väga rahul (15%→7%). 2024. aasta sügisel oli avalikuses palju juttu tervishoiusüsteemi rahastamise raskustest, samuti kavandati mitmeid muudatusi senises hinnapoliitikas, mis toob 2025. aastal kaasa näiteks eriarsti visiiditasu ning haigla voodikoha tasu kasvu. Samal ajal on taustal pidev üldine elukalliduse kasv, sh kehtestati uusi makse ja maksutõuse.

Statistiliselt keskmisest (50%) enam on tervishoiusüsteemiga rahul eestlased, 65-aastased ja vanemad mehed, Tartu piirkonna ja Lõuna-Eesti elanikud, suuremate linnade ja maapiirkondade elanikud ja need, kelle peres pole pidevat hooldust vajavaid isikuid. Rahulolematuid on keskmisest (49%) sagedamini muu rahvuse esindajate, 50-64-aastaste ja Tallinna elanike seas. Rahulolematust on enam nende leibkondade esindajate seas, kelle peres on pidevat hooldust vajavaid inimesi.

Arstiabi kättesaadavust peab heaks või pigem heaks 41% Eesti elanikest ning ka see näitaja on alates 2021. aastast tasapisi vähenenud (2020. aastal pidas 62% kättesaadavust heaks, 2023. aastal 54%). Suurem osa (56%) elanikest peab arstiabi kättesaadavust halvaks või väga halvaks. Hinnangud arstiabi kättesaadavusele on aastaga oluliselt halvenenud (-13%) ning üle pika aja on enam neid, kes kättesaadavust heaks ei pea. Viimati olid näitajad sellisel tasemel aastatel 2014-2016. Keskmisest (41%) enam on neid, kes hindavad arstiabi kättesaadavust Eestis heaks või pigem heaks, 18-30-aastaste, eestlaste, Lõuna-Eesti ja maapiirkonna elanike seas. Arstiabi kättesaadavuse osas kriitilisemad on keskmisest (56%) sagedamini 50-64-aastased, muu rahvuse esindajad, Põhja-Eesti, sh Tallinna elanikud. Arstiabi kättesaadavuse osas on keskmisest enam etteheiteid neil, kellel on pidevat hooldust vajavaid leibkonnaliikmeid.

Eesti riikliku tervisekindlustusega on väga rahul või pigem rahul 54% elanikest, sh väga rahul on 10%. Rahulolu, mis 2020-2021. aastal oli 74-75% tasemel on nüüd langenud 2018. aasta tasemele (58%).

Viimase 12 kuu jooksul on ühel või teisel moel Eesti tervishoiusüsteemiga kokku puutunud 97% 18-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Kõige sagedamini on ostetud retseptiravimeid (82%). Perearsti on külastanud 62%, hambaarsti 58% või eriarsti 54% elanikest.

Viimase 12 kuu jooksul on perearsti vastuvõtul käinud 62%. Viimasel perearsti vastuvõtul pakutud arstiabiga jäi väga või üldiselt rahule 77% elanikest. Suurem osa (78%) neist leidis, et perearst selgitas terviseseisundiga seotut ja ravivõimalusi kergesti arusaadaval moel ning kaasas neid ravi ja hoolduse otsustesse nii palju, kui nad soovisid (63%). Tervikuna on 69% elanikest veendunud, et nende perearst suudab neid enamikes terviseküsimustes aidata ning nende osakaal on alates 2015. aastast madalaim.

Perearstiabi kättesaadavusega ehk perearsti või -õe vastuvõtule pääsemise kiirusega jäi rahule 74% elanikest. See näitaja jätkab langustrendi. Ööpäevaringse perearsti nõuandetelefoni 1220 tuntus on 89% ning sellele on helistanud 38% elanikest. Need näitajad ei ole aastaga muutunud.

Viimase 12 kuu jooksul on iseseisval pereõe vastuvõtul käinud 33%. Nendest, kes on pereõe iseseisval vastuvõtul käinud, 85% jäid viimase visiidiga rahule. Rahulolu pereõega on veidi kõrgem kui perearstiga.

Viimase 12 kuu jooksul on eriarsti vastuvõtul käinud 54%. 56% eriarsti külastanutest pidid vastuvõttu ootama enam kui kuu aega pärast broneeringu tegemist, sh 34% ootasid üle kahe kuu. Viimane näitaja on kuue aasta kõrgeimal tasemel. 19% said alates broneeringu tegemisest eriarsti vastuvõtule kuni 7 tööpäevaga. Eriarsti vastuvõtule pääsemise kiirusega jäi väga või pigem rahule 42% patsientidest. Nende osakaal on alates 2022. aastast langenud.

Viimase eriarsti visiidiga jäi rahule 85% patsientidest. 85% neist leidsid, et eriarst selgitas terviseseisundiga seotut ja ravivõimalusi kergesti arusaadavalt ning 73% leidsid, et arst kaasas neid ravi ja hoolduse otsustesse nii palju kui nad soovisid. 42% patsientidest tõi seoses viimase eriarsti külastusega välja vähemalt ühe probleemi ning nende osakaal on aastaga oluliselt kasvanud. Kõige enam valmistas probleeme tasuline vastuvõtt (22%) ning see, et eriarst asub liiga kaugel (17%). Eriarsti teenuste eest on valmis maksma 52% elanikest.

Viimase 12 kuu jooksul on hambaarsti vastuvõtul käinud 58%. Kõige suuremaks takistuseks soovitava sagedusega hambaarsti juures käimisele on tõusnud majanduslikud põhjused (43%). Kaebuste puudumine on taandunud teisele kohale (30%). Viimase hambaarsti külastusega jäi rahule 86% elanikest; sealhulgas viimase 12 kuu jooksul hambaarsti külastanutest 94%. Hambaravi eest on valmis maksma 52% elanikest, kel on valmidus arstiabi eest ise tasuda.

77% lapsevanematest ütlesid, et viimase aasta jooksul on nende pere kuni 19-aastane laps käinud hambaarsti juures kas vanemaga või iseseisvalt. Need, kelle laps käib hambaarsti juures harvem kui kord aastas, toovad kõige sagedamini põhjuseks kaebuste puudumist (31%), kuid võrreldes eelmise aastaga mainiti enam ka majanduslikke põhjuseid (14%).

Viimase 12 kuu jooksul on EMO külastanuid 22%. Õhtu- või öötundidel ilmneva ootamatu terviseprobleemi korral eelistaks 53% elanikest omal käel hakkama saada ning 18% eelistaks pöörduda EMO-sse. Kõige sagedamini satuti erakorralise meditsiini osakonda ootamatu haigestumise või vigastuse tagajärjel (77%). See näitaja pole võrreldes eelmise aastaga muutunud. Oluliselt harvem mindi EMO-sse kuna see oli kiireim võimalus eriarsti vastuvõtule pääseda (11%), perearsti soovitusel (8%) või seetõttu, et see oli kiireim võimalus uuringutele pääseda (6%). Need näitajad ei ole viimasel neljal aastal oluliselt muutunud.

Viimase 12 kuu jooksul on retseptiravimeid ostnud 82%. Viimasel korral apteegist retseptiravimit ostes pakkus apteeker soodsaima hinnaga ravimit 57%-le retseptiravimite ostjatest, sh 14%-le neist küll pakuti soodsamat ravimit, kuid klient ise loobus sellest võimalusest. 34% ütlesid, et apteeker ei pakkunud neile soodsamaid valikuid. Nende osakaal, kellele soodsaima hinnaga ravimit pakuti, on küll veidi madalam kui aasta tagasi, kuid võrreldav varasemate aastate tasemega.

Apteekri pakutud soodsama hinnaga retseptiravimit ei soovitud osta ennekõike seetõttu, et on harjumus/eelistus kasutada kas ühte kindlat ravimit/originaalravimit (45%) või usutakse, et originaalravim mõjub paremini (33%). 27% kõigist 18-aastastest ja vanematest ning 31% neist, kellele on retseptiravimeid viimase 12 kuu jooksul välja kirjutatud, on mingil põhjusel jätnud neile väljakirjutatud ravimid välja ostmata. Kõige sagedamini oli põhjuseks see, et haigus möödus ise (10%) või unustati ravimit osta (8%).

Tervisekassa ja Kantar Emori läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanikkonna hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. 2024. aasta detsembris toimunud uuringu käigus küsitleti 1379 Eesti elanikku vanuses 18+. Uuringutulemustega saab tutvuda Tervisekassa kodulehel.