Psühholoogilise abi kättesaadavus väheneb, sest perearsti saatekirjaga iga teenusepakkuja juurde enam ei saa
Alates 1. juulist muutus teraapiafondi süsteem - kadus patsiendi omaosalus ning perearst saab suunata patsiente üksnes tervisekassa lepingupartnerite juurde ehk saatekirjaga enam igasse asutusse minna ei saa. Kliiniliste psühholoogide hinnagul toob see aga kaasa ravijärjekordade pikenemise.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Eesti kliiniliste psühholoogide kutseliidu juhatuse liige Triinu Tänavsuu tõi esile, et praegu on kliinilise psühholoogi teenuse järjekorrad olnud kuni kuus kuud. Need võivad aga veelgi pikeneda, sest tervisekassal on lepingupartnereid vähe, ning kuna saatekirjaga saab edaspidi ainult lepingupartnerite juurde, suureneb psühholoogide töökoormus ja vastuvõtuaja saamine muutub keerulisemaks, kirjutab Delfi.
Järjekordade pikenemiseks on Tänavsuu sõnul kolm põhjust.
Esiteks invanõuded, mille tõttu osa asutusi, kellel pole võimalik neid täita, ei saa tegevusluba.
Samuti on probleeme tarkvaraga, sest palju asutusi ei ole leidnud sobivat ja taskukohast lahendust, et digilukku infot vahendada. Tänavsuu sõnul ei ole probleemile õlga alla pannud ka tervisekassa, asutused peavad omal jõul lahenduse leidma.
Väga mõjukas loobumise põhjus on ka teenuse hind. Nimelt maksab tervisekassa lepingupartneritele teenuse eest võrdlemisi vähe ning seega ei suudeta Tänavsuu sõnul konkureerida tasuliste teenustega ja paljudel asutustel pole seetõttu motivatsiooni tervisekassaga lepingut sõlmida.
Täismahus saab lugu lugeda Delfist.
